Eestimaal on enam kui 800 aastat kasutatud paekivi kui ehitus- ja raidkivi. Igas paekivi (lubjakivi ja dolokivi) avamusel paiknevas maakonnas on olnud piisavalt võimalusi vastupidava ja omapärase kohaliku ehituskivi kasutamiseks. Lõunasuunalise kallakusega paekivi kihid avanevad pinnakatte setete all ida-läänesuunaliste looklevate vöönditena olles paiguti kergesti kättesaadavad. Kivimikihtide mitmekesisus tuleneb aga sadu miljoneid aastaid kestnud geoloogiliste protsesside paljudest teguritest, mis on loonud suurepärased eeldused alati moodsa, kauakesteva ja vähe hoolt nõudva loodusliku ehituskivi kasutamiseks Eestis. Ehituskiviks sobilike lubjakivide ja dolokivide omaduste hindamisel saame aga lähtuda ajalooliste hoonete ja rajatiste seisukorrast ning jätkata katsetusi uute vähekasutatud dekoratiivsete paeliikidega.
Eesti Geoloogiakeskuses uuriti territoriaalsete haldusüksuste kaupa erivanuselisi (13. sajandi algusest kuni 20. sajandi lõpuni) ja eritüübilisi ehitisi: kirikute ja mõisate komplekse, linna- ja maakeskkonda tehtud rajatisi (ka monumendid, hauatähised). Ehituskivi seisukorda hinnati nii sise- kui välistingimustes. Selgus, et meie pika paekasutuse ajaloo jooksul on enam kasutamist leidnud paeliigid, mis on sobinud nii ehitus- kui raidkiviks.
Vastupidavad ja laialdaselt kasutatud lubjakivid ja dolokivid Eestis
| Ehituskivi nimi | Ladestik | Asukoht |
Kasutusel alates keskajast |
||
| Kaarma dolokiviA | Wenlock | Saare maakond |
| Mündi dolokiviD | Llandovery | Järva maakond |
| Paide poorne dolokiviD | Llandovery | Järva maakond |
| Orgita dolokiviB | Llandovery | Rapla maakond |
| Ungru lubjakiviB | Llandovery | Lääne maakond |
| Borealis lubjakiviC (Rõngaspaas) | Llandovery | Rapla, Järva ja Lääne-Viru maakond |
| Röa dolokiviC Röa kihistikust | Ülem-Ordoviitsium | Rapla, Järva ja Lääne-Viru maakond |
| Vasalemma “marmor” (lubjakivi)B | Ülem-Ordoviitsium | Harju maakond |
| Lasnamäe ehitus-lubjakiviA | Kesk-Ordoviitsium | Harju ja Lääne-Viru maakond |
| Narva kirju lubja- ja dolokiviC | Kesk-Ordoviitsium | Ida-Viru maakond |
Kasutusele võetud 20. sajandil |
||
| Selgase dolokivi | Wenlock | Saare maakond |
| Tagavere dolokivi | Wenlock | Saare maakond |
A – on kasutatud pidevalt; B – kaevandamine ja kasutamine on taastatud; C – kaevandamine ja kasutamine on taastamisel; D – tänapäeval ei kasutata.
Eesti Geoloogiakeskuse ehituskivi uuringud algasid 1997. aastal. Töö tulemusel valmis 12 aruannet, mis on hoiul Geoloogiafondis. Samal perioodil ilmusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasfinantseerimisel trükist neli rohkete illustratsioonidega raamatut:
- Perens, H. 2003. Paekivi Eesti ehitistes I. Üldiseloomustus. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 132 pp.
- Perens, H. 2004. Paekivi Eesti ehitistes II. Harju, Rapla ja Järva maakond. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 144 pp.
- Perens, H. 2006. Paekivi Eesti ehitistes III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgeva maakond. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 144 pp.
- Perens, H. 2010. Paekivi Eesti ehitistes IV. Tallinn. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 147 pp.
Paekasutuse ajalugu on üks osa meie kultuuriloost. Tähtsamate, Eesti rahvuskiviks tunnistatud paekivi erimite tundmine tagab muuhulgas sadade, kultuurimälestistena arvel olevate paeehitiste asjatundliku hoolduse ja remondi. Parandustööde kvaliteet sõltub aga meie oskusest leida ehitustel kasutatud kivide kõrvale samasuguse ilme ja omadustega paekivi. Selle ülesande muudab raskeks teadmine, et ühe ja sama leiukoha piirides võib erinevates paemurdudes esineda erineva värvi ja füüsikalis-mehhaniliste omadustega ehituskivi. Selline kivimi omaduste varieerumine on loonud traditsiooni, et ehituskivi nimes kajastuvad nii leiukoha või karjääri (paemurru) nime kui ka kivimi koostis.
Eesti kõige esinduslikum raidkivi on Orgita dolomiit. Ehitus- ja raidkivina väärivad esiletõstmist Kaarma dolokivi, Vasalemma “marmor”, Ungru ja Lasnamäe lubjakivi. Põhja-Eestis ja eriti Tallinnas on Lasnamäe lubjakivi põhiline ehitus- ja raidkivi. Ehituslubjakivi kasutamist on siin soodustanud eelkõige kivimurdude lähedus ehituspaigale.
Eesti paekivi väärib esiletõstmist, tutvustamist ja propageerimist. Tähtis on hoida järjepidevust, et ei kaoks kivi murdmise ja käsitlemise oskus. Seni on arhitektid ja ehitajad paekivi mitmekülgsete dekoratiivsete omaduste esiletoomiseks kasutanud peamiselt Ungru ja Lasnamäe lubjakivi, Vasalemma “marmorit” ning Kaarma, Selgase ja Tagavere dolokivi. Seinade viimistluskive on ka lihvitud ja poleeritud. Kuid mitmeid ajaloost tuntud vastupidavaid ehituskive kasutatakse tänapäeval veel vähe või ei kasutata üldse (vaata tabelit). Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektide meeliskivi Vasalemma “marmor” on kaasajal teenimatult vähe kasutamist leidnud. Juba keskajal ehitus- ja raidkivina tuntud Röa dolokivist (Inju dolokivi) on vaid mõnel korral Porkuni paepäevadel skulptuure tehtud. Tähelepanuväärne on olnud Tagavere ja Selgase dolokivi kasutamine. Tagavere dolokivi on kasutatud Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Linnahall ja tänaseks juba lammutatud Sakala Kultuurikeskuse ehitamisel (arhitekt R. Karp). Selgase dolokivist on A. Saguri eestvõttel valminud Kaali Külastuskeskus ja Angla Pärandkultuurikeskus Saaremaal.
Kaarma dolokivi Eesti Kunstimuuseumis. Soome arhitekt P. Vapaavuori. Tallinn, Harju maakond. H. Perensi foto.
Vasalemma mõisahoone uus tagaterrass on ehitatud 2003. aastal. Vasalemma “marmor” on murtud Rummu paemurrust. Harju maakond. H. Perensi foto.
Selgase dolokivist ehitatud Angla Pärandkultuurikeskus avati 2011. aastal. Angla küla, Saaremaa. H. Perensi foto.
Vaata fotosid: Saaremaa – eriti rikka paekasutuse ja peavalikuga maakond…
Vaata fotosid: Valik Harjumaa paekive…
Vaata fotosid: Järvamaa on küllalt paene…
Vaata fotosid: Paekivi Virumaalt…
Vaata fotosid: Dekoratiivseid paekive teistest maakondadest…