Kas ja kuidas me kaitseme paljandeid ja stratotüüpe XXI sajandil?

Paljandites avanevad maapõue kivimite ja setete läbilõiked on geoloogilise ehituse uurimise objektid. Uurides ja kirjeldades paljanduvate kihtide koostist ja järgnevust läbilõikes valib geoloog paljandi, kus kihi või kihtide kompleksi tunnused on kirjeldatavale piirkonnale kõige iseloomulikumad. Sellist paljandit uuritakse ja kirjeldatakse väga põhjalikult ning uurimistöö tulemused avaldatakse erialases väljaandes koos ettepanekuga käsitleda edaspidi paljandis avanevat läbilõiget paljanduvate kihtide tüüpläbilõikena ehk stratotüübina. Stratotüüp on aluseks samade kihtide piiritlemisel terve levila ulatuses. Alates 20. sajandi teisest poolest on stratotüüpideks pakutud ka puursüdamike esinduslikke intervalle.

Stratotüübid on seotud piirkonna stratigraafia uurimisega, mis käsitleb maakoort moodustavate kihtide järjestikkust, nende suhtelist vanust ja ruumilist levikut. Stratotüüpide korrashoid ja säilimine tagab järjepidevuse maapõue geoloogilise ehituse uurimises ja geoloogide koolitamises. Stratotüüpidena arvel olevad paljandid vajavad erihooldust. Kaitse peab tagama objekti säilimise. Seega tuleks stratotüüpide piirkonnas sihipäraselt vältida olukordi, kus looduskaitse meetmete rakendamine toob kaasa regionaalse või rahvusvahelise tähtsusega stratotüüpide kinnikasvamise ehk hävimise. Paljandeid ja stratotüüpe kahjustavaid looduslikke protsesse ja inimeste teadmatusest tulenevat kahjustavat tegevust on võimalik vältida. Kaitstes panka, jõekallast, karsti või vana karjääri kiviseina ei või unustada põhjust, miks objekt kaitse alla võeti.

Eestis tegeleb stratigraafia küsimuste lahendamisega ja kokkuleppeliste stratigraafiliste skeemide avalikustamisega Eesti Stratigraafia Komisjon (ESK). Vaata http://www.gi.ee/ESK/

Eesti paljandite tähtsusest:

1. paljandites avanevad maapõue kivimite ja setete läbilõiked on geoloogilise ehituse uurimise objektid;
2. tüüpprofiili ehk stratotüübina kirjeldatud paljand on aluseks kohaliku stratigraafia üksuse (näiteks Porkuni lademe stratotüüp on Porkuni vana paemurd kunagise Porkuni mõisa metsapargi loodenurgas) ja / või stratigraafilise piiri nimetamisel. Stratotüübi profiili ja erialakirjanduses avaldatud kirjelduse järgi piiritletakse stratigraafiline üksus (lade, kihistu, kihistik, kiht) terve levila ulatuses;
3. piirkonda, kus asetseb stratigraafilise üksuse stratotüüp, nimetatakse stratotüüpseks alaks;
4. Eesti aluspõhja kivimite paljandid, mille süstemaatiline geoloogiline uurimine sai alguse juba 19. sajandi esimeses pooles on geoloogilise uurimise seisukohast rahvusvahelise tähendusega;
5. järjepidevuse geoloogilise ehituse uurimises tagab stratotüüpsete paljandite säilimine.

Paljandite hooldamise neli reeglit:

1. paljandite seina stabiilsuse tagamiseks tuleb perioodiliselt hooldada paljandite lagedel kuni 5 m laiust vööndit, et takistada suure juurekavaga taimede kasvu paljandi kohal;
2. aegajalt tuleb eemaldada paljandi jalamile varisenud setted, et takistada paljandi kiiret mattumist ja kinnikasvamist;
3. jõgede kallastel olevate paljandite puhastamisel tuleb eemaldada ka jõesängi langenud puud. Puutüvedest risustatud jõe vooluvesi ei puhasta paljandi jalamit setetest, millel on kasvama hakanud puud, põõsad ja taimkate;
4. hooldustöid paljandis tuleks teha vähemalt iga viie aasta tagant;

Neli illustreeritud näidet paljandite kaitsest
Näide 1

Amata lademe paljand Piusa jõe ääres Vana-Vastseliina külas aastal 2009. Paljand paikneb Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal, mis loodi 1962. aastal muuhulgas ka Devoni liivakivi paljandite kaitseks. Amata lademe läbilõige on kaetud allavalgunud Kvaternaari setete kirmega. Paljandi jalamile varisenud setted katavad Gauja ja Amata lademe piirikihte. Amata kihid paljanduvad vaid üksikute laikudena vertikaalsel seinal. Paljandi jalami mattumist setete alla soodustavad jõkke langenud rohked puutüved, mis takistavad veevoolu. Mattunud jalam ja hoogne lehtpuuvõsa kasv paljandi ümber soodustavad põhja suunas avaneva haruldase paljandi kiiret sammaldumist ja kinnikasvamist. A. Põldvere foto.

Amata lademe paljand Piusa jõe ääres Vana-Vastseliina külas aastal 2009. Infotahvliga märgitud puhastamata paljandis on allavalgunud Kvaternaari setted katnud Amata lademe kollakasvalged põimkihilised liivakivid (puhastatud laik fotol). A. Põldvere foto.

Näide 2

Kalmistu paljand Tartus 1957. aastal. Paljand võeti looduskaitse alla 1957. aastal. Emajõe kallaste kindlustamise tagajärjel 20. sajandi alguses tekkinud paljandi seina kõrgus oli 9,5 m, millest ülemise, ühe meetri paksuse kihi moodustasid Kvaternaari setted. Kalmistu paljand on Aruküla lademe stratotüüp ja ürgkalade kivististe leiukoht. H. Viidingu foto.

Kalmistu paljand Tartus 2004. aastal. Looduskaitsealuse paljandi seina kõrgus on 6,2 m. Võrreldes 1957. aastaga on paljandi jalam mattunud enam kui 3,5 m ulatuses setete kihi alla. A. Põldvere foto.

Kalmistu paljand Tartus 2007. aastal. Looduskaitse spetsialisti M. Paju juhendamisel toimunud puhastustööde ajal puhastati paljandi jalam rohukamara ja madala põõsastikuga kaetud liivast, mis tasandati paljandi jalamile. Paljandi kõrgus suurenes kohati meetri võrra, kuid kaks meetrit looduskaitsealusest liivakivist on ikka veel maetud setete alla. Paljandi ülaosa kivimi lõhedesse juurdunud puud jäeti kasvama. A. Põldvere foto.

Näide 3

Tamme paljand Võrtsjärve ääres, pildistatud oletatavasti 1939. aastal. Keskonnaregistri andmetel kuulub looduskaitse alla alates 1957. aastast. Aruküla lademe paljand on üks unikaalsemaid Kesk-Devoni kalade leiukohti Eestis. A. Öpiku foto. TÜ Geoloogiamuuseumi kogu:TUG B-1873.

Tamme paljand Võrtsjärve ääres 2008. aastal. Paljandi lael kasvavate põõsaste ja puude juured ulatuvad kuni 5 m sügavusele kivimi lõhedesse. Lõhedes tekkiv huumus ja vesi soodustavad paljandiseina lagunemist. A. Põldvere foto.

Näide 4

Tori Põrgu 1928. aastal. Paljand võeti looduskaitse alla 1959. aastal. Pärnu lademe stratotüüp on parim lademe paljand Baltikumis. Paljandist on leitud unikaalsete ürgkalade ja taimede kivistisi. K. Orviku foto. TÜ Geoloogiamuuseumi kogu TUG 1207-5443.

Tori Põrgu enne 2005. aasta puhastustöid. Paljandi jalam on mattunud varisenud setete alla; jalamil, seinal ja lael kasvavad põõsad, puud ja rohttaimed. A. Haasa foto internetist.

Tori Põrgu 2006. aastal. Puhastustööd korraldasid 2005. aastal kohalikud ettevõtjad, omavalitsuse esindajad ja Pärnu Keskkonnateenistus. Rahvusvahelise tähtsusega paljand on terves ulatuses vaadeldav. A. Põldvere foto.

Ülevaatlikult stratotüüpidest
Eesti Stratigraafia Komisjoni koduleht: stratigraafia terminoloogia
internetis http://stratigraafia.info/glossary.php
Hints, L., Meidla, T., Gailite, L. I., Sarv, L. 1993. Catalogue of Ordovician stratigrahpical units and stratotypes of Estonia and Latvia [Eesti ja Läti Ordoviitsiumi stratigraafiliste üksuste ja stratotüüpide kataloog]. Baltic Stratigraphic Association. Institute of Geology, Estonian Academy of Sciences. Tallinn, 62 pp.
Mens, K. & Pirrus, E. 1977. Stratotipičeskie razrezy kembrija Èstonii [Eesti Kambriumi stratotüübid]. Akademija nauk Èstonskoj SSR. Institut geologii. Valgus, Tallinn, 69 lk. [Vene keeles ingliskeelse resümeega].
Männil, R. & Meidla, T. 1994. The Ordovician System of the East European Platform (Estonia, Latvia, Lithuania, Byelorussia, parts of Russia, the Ukraine and Moldova). In: The Ordovician System of the East European Platform and Tuva (southeastern Russia). Correlation charts and explanatory notes (Webby, B. D., Ross, R. J. & Zhen, Y. Y., eds). IUGS Publication, 28, 52 pp.
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and mineral resources of Estonia. Institute of Geology, Estonian Academy Publishers, Tallinn, 436 pp.
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. Valgus, Tallinn, 224 lk.

Paljandite (ka stratotüüpide) kaitse korraldusest huvituvad asutused

Loe ajakirjas Keskkonnatehnika ilmunud artiklit: Einasto, R. ja Põldvere, A. 2008. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Paljandite puhastamine, hooldamine ja looduskaitse. Keskkonnatehnika, 1, 44–46.
Tekst on siin E. Mark-Kuriku (Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut) täiendustega.  PDF  (35 KB)