Eesti territoriaalmeres, Osmussaare ja Krassi saare vahel paiknev Neugrundi meteoriidikraater on madalmeres kõige paremini säilinud kraater maailmas.
Hiiumaal, Kärdla linna lähedal asuv Kärdla meteoriidikraater on maailma üks paremini säilinud ja paremini uuritud mattunud meteoriidikraatritest.
Varapaleosoikumi madalmeres tekkinud Kärdla ja Neugrundi meteoriidikraatrite võrdlus
KÄRDLA KRAATER |
NEUGRUNDI KRAATER |
Kraatri asukoht |
|
| Kärdla lähistel, Hiiumaal | Soome lahes, Osmussaare lähistel |
Pinnavormi tekke uurimise periood |
|
| 1967–1981 | 1995–1998 |
Uuringumeetodid |
|
| Puuritud > 160 puuraugu (uuritud puursüdamikku ~22 km), gravimeetria, magnetomeetria, elektromeetria, 3D struktuurimudelite koostamine erinevatel tasanditel | Rändkivide ja kivimite läbilõigete uurimine nii maismaal kui meres (sh puuritud 5 puurauku), merepõhja seismoakustiline profileerimine, merepõhja vaatlused külgvaate sonari ja robotkaameraga, 3D struktuurimudelite koostamine |
Geoloogilised uuringud |
|
| Kaardistamine, maavarade otsingud ja uuringud, hüdrogeoloogilised uuringud | Merepõhja geoloogiline kaardistamine |
Tekke aeg |
|
| 455 miljonit aastat tagasi | 535 miljonit aastat tagasi |
Tekke põhjus |
|
| meteoriidiplahvatus | meteoriidiplahvatus |
Kraatri tekkeaegse paiga iseloomustus
|
|
| Meres, ~100 km rannast | Meres, ~100 km rannast |
Veekihi paksus tekke ajal |
|
| 100–200 m | 100–200 m |
Plahvatusel läbistatud kivimikihid |
|
| Paleoproterosoikumi moondekivimid: ~240 m; Kambriumi settekivimid (liivakivid, aleuroliit, savid): ~140 m; Ordoviitsiumi settekivimid (lubjakivid): ~20 m |
Kambriumi settekivimid (liivakivid, aleuroliit, savid): ~120 m. Lubjakivid puudusid |
Kraatrisüviku läbimõõt ja sügavus |
|
| Läbimõõt 3,5 km, sügavus 500 m, keskel kerge (kõrgus 130 m, läbimõõt 800 m ) | Läbimõõt 5,5 km, sügavus teadmata, andmed keskkerke kohta puuduvad. Lubjakividega kaetud süvikut kutsutakse Neugrundi madalikuks. Madalikku ümbritseb 200–500 m lai ja 20–70 m sügav kanjon |
Ringvall |
|
| Läbimõõt 4 km, laius 1 km, kõrgus 110 m | Läbimõõt 9 km, laius 2,5–3 km, kõrgus 50–100 m, kolm ringahelikku: sisemine monoliitne, kaks välimist koosnevad kristalse aluskorra ja settekivimite tugevasti tõstetud või deformeeritud hiidplokkidest |
Ringmurrang |
|
| Läbimõõt 12–15 km, purustused seni teada vaid settekivimite lasundis | Läbimõõt 20–21 km, purustused kristalsetes kivimites |
Plahvatusel tekkinud bretšad |
|
| Visuaalselt, mineraloogiliselt ja keemiliselt väga sarnased. Granitoidsed bretšad on tavaliselt kaaliumiga rikastatud ning naatrium ja kaltsium on väljakantud. Kvartsi teradel on mikroskoopilised paralleelsed, löögi tagajärjel tekkinud moonde jäljed (planar deformation features, PDF). Mikroskoopilisi lõhesid on leitud ühe sentimeetri kohta 100–400, mis viitab 10–14 GPa suurusele plahvatusest tingitud rõhule. | |
| Kohapeal purunenud kivimist bretšad, väljapaiskunud kivimite tagasilangenud osadest bretšad ja veevooludest (tsunami jms) kantud materjalist bretšad sisaldavad kristalse aluskorra ja erivanuseliste settekivimite fragmente. | Mandriliustiku poolt transporditud kristalse aluskorra kivimi fragmentidest koosnevat bretšat on leitud kraatri ümbrusest kuni 10 000 km2 suuruselt alalt. |
Impaktsulami lääts kraatris |
|
| Puudub, ei ole iseloomulik meres tekkinud kraatritele | Puudub, ei ole iseloomulik meres tekkinud kraatritele |
Väljapaisatud materjali kiht |
|
| Selgesti äratuntav kuni 30 km raadiuses ümber kraatri. PDF jälgedega kvartsi teradega kihi paksus ulatub kuni 2,6 m. | Raskesti äratuntav. Kraatrist väljapaisatud materjal katab Alam-Kambriumi liivakive. Äratuntav üksnes PDF jälgedega kvartsi terade järgi. |
ARTIKLID TEADUSAJAKIRJADES JA RAAMATUTES
Neugrundi meteoriidikraatrist
Suuroja, K. & Suuroja, S. 2000. Neugrund structure – the newly discovered submarine early Cambrian impact crater. Impacts and the Early Earth. Lecture Notes in Earth Sciences (Gilmour, I. & Koeberl, C., eds), Springer-Verlag, Berlin, Heidelberg, 91, 389–416.
Suuroja, S. & Suuroja, K. 2004. The Neugrund Marine Impact Structure (Gulf of Finland, Estonia). Cratering in Marine Environments and on Ice (Dypvik, H, Burchell, M., Claeys, P., eds). Impact studies, Springer-Verlag, Berlin, Heidelberg, New York, 75–95.
Suuroja, K. & Suuroja, S., 2010. The Neugrund meteorite crater on the seafloor of the Gulf of Finland. Baltica, Vilnius, 23 (1), 47– 58. PDF (1.38 MB)
Osmussaare ehk Neugrundi bretšast
Suuroja, K., Kirsimäe, K., Ainsaar, L., Kohv, M., Mahaney, W. C., Suuroja, S. 2003. The Osmussaar Breccia in northwestern Estonia – evidence of a ~475 Ma earthquake or an impact? Impact Markers in the Stratigraphic Record (Koeberl, C. & Martinez-Ruiz, F. C., eds). Impact studies, Springer-Verlag, Berlin, Heidelberg, New York, 333–347.
Kärdla kraatrist
Puura, V. & Suuroja, K. 1992. Ordovician impact crater at Kärdla, Hiiumaa Island, Estonia. Terrestrial impact craters and craterform structures with a special focus on Fennoscandia (Pesonen, L. J. & Henkel, H. eds). Tectonophysics, 216, 143–156.
Suuroja K. 2002. Natural Resources of the Kärdla Impact Structure, Hiiumaa Island, Estonia. Impacts in Precambrian Shields (Plado, J. & Pesonen, L. eds). Impact Studies, Springer-Verlag, Berlin, Heidelberg, 295–306.
Suuroja, K., Suuroja, S., All, T., Floden, T. 2002. Kärdla (Hiiumaa Island, Estonia) – the buried and well-preserved Ordovician marine impact structure. Deep sea Research II: Topical Studies in Oceanography, 49, 1121–1144.
Suuroja, S. & Suuroja, K. 2006. Kärdla Impact (Hiiumaa Island, Estonia) – Ejecta Blanket and Environmental Disturbances. Biological Processes Associated with Impact Events (Cockell, C., Gilmour, I., Koeberl, C. (eds). Impact Studies, Springer-Verlag, Berlin, Heidelberg, New York, 309–333.
Doktoritööd Neugrundi ja Kärdla kraatrist
Suuroja, K. 2008. Geology and lithology of the early Palaeozoic marine impact structures Kärdla and Neugrund (Estonia). Ph. D. thesis, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Tartu University Press, 234 pp.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6931/suurojakalle.pdf?sequence=1
Suuroja, S. 2007. Comparative Morphological Analysis of the Early Paleozoic Marine Impact Structures Kärdla and Neugrund, Estonia. Ph. D. thesis, Department of Mining, Tallinn University of Technology, TUT Press, 185 pp.
http://digi.lib.ttu.ee/i/?141 (PDF, 16.8 MB)