Eesti seismiline seiremonitor:
Seiremonitor võimaldab sirvida Eesti seismiliste seirejaamade seismogramme nii reaalajas kui ka varasemaid seismogramme.
Andmebaasis sisalduvad neli seirejaama – ARBE (Arbavere), MTSE (Matsalu), SRPE (Suurupi), VSU (Vasula), TRTE (Tartu, kuni 2003/04/24).
Sellel aadressil http://www.gfz-potsdam.de/geofon/new/eq_inf.html on võimalik jälgida viimati toimunud maavärinate asukohti ja parameetreid sesimomonitooringu võrgu GEFON andmetel (Vasula seirejaam, VSU, kuulub GEFON võrku).
Jooksva päeva seismogramm uuendatakse reaalajas iga tunni järel.
Reaalajas on võimalik jälgida ARBE, VSU ja SRPE seismogramme. Varasemate seidsmogrammide sirvimiseks valige vastavalt Kuu, Päev, Aasta ning Jaam.
Seimoseire graafikud kuvatakse eraldi aknasse. NB! POP-UP peab olema lubatud, et graafikuid näha! Seismogrammidel on kasutatud Greenwichi aega (GMT).
Põhjavee seirekaevude on-line andmed:
Andmed pärinevad EGK poolt täidetava riikliku keskkonnaseire allprogrammi “Põhjavee tugivõrgu seire” Väike-Maarja ja Jõgeva automaatjaamadest. Info uueneb iga kolme tunni järel. Palume valida “Kuu”; “Päev”; “Tund”; “Aasta”, et saaksite pärida andmeid (alates mai 2005) põhjaveeseire automaatjaamade kohta.
Mererannikute seire (vt ka http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=738809902&subprog_id=-609486775)
Mererannikute seiret on Eestis tehtud regulaarselt 16 aastat. Alates 1997. aastast on üksikutel seirealadel salvestatud mõõtmisandmete põhjal koostatud ka digitaalseid mõõdistamisprofiile. Rannikuseirega on Eestis hõlmatud 33 piirkonda (seirejaamade nimekirja leiab siit).
Rannikuseire aluseks on süstemaatilised kordusmõõdistamised profiilidel, mis lähtuvad kohakindlatest ja täpsete koordinaatidega reeperitest. Ühel seirealal tehakse instrumentaalseid kordusmõõtmisi vähemalt viieaastase intervalliga ja visuaalseid vaatlusi iga paari aasta tagant. Alates 2003. aastast kasutatakse detailseteks mõõdistamisteks elektron-tahhümeetrit. Alates 2008. aastast on tehtud katseliselt pindalalisi RTK–GPS mõõdistamisi. See meetod peaks andma märksa ülevaatlikumaid tulemusi ning võimaldama saada paremat ettekujutust setete ruumilisest paiknemisest ja nende liikumisest.
Saadud tulemusi analüüsitakse Maa-ameti (www.maaamet.ee) poolt tehtud laser-aeroskaneerimise (LIDAR) andmestikuga. Tulevikus laiendatakse seirealade veealuse rannanõlva uurimist kuni samasügavusjooneni –5 m ja järsema rannanõlva puhul kuni –10 m jooneni. Selleks vajaliku aparatuuri loodetakse hankida juba heakskiidu leidnud Eesti–Šveitsi koostööprogrammi abil.
Kiirete muutustega rannikulõikudes omab erilist tähtsust arusaam toimuvate protsesside dünaamikast. Viis viimast aastat (2006–2010) on olnud suhteliselt rahulikud, st ekstreemseid torme, millega kaasnenuks kõrge veeseis, ei ole olnud. Samuti on viimaste aastate talvekuudel randasid kaitsnud püsiv jää- ja lumekate. Seetõttu on pea kõigil seirealadel, kus ülekaalus murrutusprotsessid, ikka veel jälgitavad 2005. aasta jaanuaris toimunud tormi tagajärjed. Enamasti väljendub see ranna purustustes ja setete ärakandes, kuid kohati on ka rannanõlvale (veealune osa) juurde kantud purdmaterjali (põhiliselt liiv). Jaanuaritormi aegu suurematesse sügavustesse kantud liiv on paljudes kohtades jõudnud osaliselt tagasi veepiiri lähedusse.
Viimaste aastate tähelepänuväärsemad sündmused rannikul on seotud Põhja-Eesti klindiga.
Ulatuslik varing toimus 2008. aasta märtsis Pakri panga Pakri neemel. Ulatuslikud maaroomed (pikaajaline maapinna libisemine) liikusid sinisavist klindinõlvalt alla pärast sademeterikast perioodi 2010. aastal Toila seirealal ja selle lähiümbruse randades. Kiirelt taandub klindiastang Kakumäe pangal. Mõõtmitulemuste järgi on seal olnud olukordi, kus astang taandub ööpäevaga 2 meetrit. Narva veehoidlast alla lastud ujuvsaare jäänused reostasid 2010. aastal ulatuslikud alad Narva-Jõesuu supelrannas. Otsustavat tegutsemist vajab Narva jõe suudmes kiirelt hävinev muul.
Saaremaal, Harilaiu seirealal jätkuvad pidevad ja kiired muutused, kus viltu vajunud tuletorn liikus 2008. aastal jälle püstloodsesse asendisse. Mitmetes supelrandades nagu Võsu, Kloogaranna ja Mändjala on setete kuhjumise tõttu olukord märgatavalt halvenenud. Valgerannas on rannakohviku kaitserajatis põhjustanud setete vaegust ranna läänepoolses osas.
Seire tulemustest lähtuvalt tuleks lahendada järgmised probleemid:
- parandada supelrandade, eeskätt Võsu ja Kloogaranna olukorda sealsete setete ümberpaigutamisega;
- ehitada kaitserajatis Kakumäe neeme tipu liivakivist klindiastangule;
- renoveerida kiiresti Narva-Jõesuu muul;
- setete liikumist takistavate ehitiste rajamisel rannanõlvale tuleb igakordselt põhjalikult analüüsida setete liikumise dünaamika muutumist ja sellega kaasnevaid mõjusid.
Seirealade asukohad.
Tasapisi lagunev muul Narva jõe suudmes 2008. (vasakul) ja 2010. (paremal) aastal.
Harilaiu seireala läänekallas võrrelduna 2005. aastal (vasakul) ja 2009. aastal (paremal).
Seirealad: (seisuga 08.08.11. a, lisaks vt ka http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=738809902&subprog_id=-609486775)
- Aegna
- Alliklepa
- Dirhami
- Harilaid
- Järve
- Kaberneeme
- Kakumäe
- Keibu
- Kersalu
- Kloogaranna
- Koipsi
- Küdema
- Laulasmaa
- Lemmeoja
- Luidja
- Matsiranna
- Mändjala
- Naissaare I (Savikalda)
- Naissaare II (Loode)
- Naissaare III (Sadama)
- Naissaare IV (Mädasadama)
- Narva-Jõesuu
- Nõva I
- Nõva II
- Osmussaare kaguots
- Osmussaare läänesadam
- Pirita
- Rammu
- Kõpu
- Ristna-Kalana
- Ruhnu
- Saxby
- Saxby tuletorn
- Sillamäe
- Spithami
- Tahkuna
- Tarest
- Toila
- Valgeranna
- Võsu