GEOLOOGILISE KAARDISTAMISE OSAKONNA teenused:
- pinnakatte geoloogiline kaardistamine ja uuringud;
- aluspõhja geoloogiline kaardistamine ja uuringud;
- kristalse aluskorra geoloogiline kaardistamine ja uuringud;
- hüdrogeoloogiline kaardistamine ja uuringud;
- põhjavee kaitstuse kaardistamine ja põhjavee alased uuringud;
- pinnakatte, aluspõhja ja aluskorra maavarade otsingud ning uuringud;
- merealade geoloogiline kaardistamine;
- osalemine rannikuseires;
- keskkonna geoloogilised uuringud;
- eriotstarbelise suunitlusega geoloogilised uuringud;
- temaatilised geoloogilised uuringud
- osalemine ETF grantides
Kõik Maa-ameti geoportaali (http://geoportaal.maaamet.ee/) geoloogilised kaardid on valmistatud Eesti Geoloogiakeskuse spetsialistide poolt.
Tutvu Eesti geoloogilise baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) seletuskirjadega:
Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T., 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000). Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn,72 lk.
7321 Prangli PDF (12 MB)
Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T. 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000) . Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 71 lk.
7322 Loksa PDF (24,0 MB)
Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T. 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000) . Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 99 lk.
6343 Maardu PDF (22,2 MB)
Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T. 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000) . Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 102 lk.
6344 Kehra PDF (30,2 MB)
Suuroja, K., All, T., Kaljuläte, K., Kõiv, M., Morgen, E., Vahtra, T., Ploom, K. 2003. Baaskaardi Tallinna (6334) ja Rohuneeme (7312) lehe geoloogilis-geofüüsikalise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 20 lk.
Tallinn (6334) Rohuneeme (7312) PDF (489,0 KB)
Suuroja, K., Ploom, K., Mardim, T., All, T., Kaljuläte, K., Kõiv, M., Vahtra, T. 2003. Baaskaardi Vaida (6341) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 58 lk.
Vaida (6341) PDF (14,1 MB)
Suuroja, K., Morgen, E., Mardim, T., All, T., Kaljuläte, K., Kõiv, M., Vahtra, T. 2003. Baaskaardi Aegviidu (6342) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 49 lk.
Aegviidu (6342) PDF (6,0 MB)
Suuroja, K., All, T., Mardim, T., Morgen, E., Otsmaa, M., Ploom, K., Vahtra, T., Veski, A. 2005. Eesti geoloogilise baaskaardi Kadrina (6433) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 90 lk.
Kadrina (6433) PDF (16,1 MB)
Suuroja, K., All, T., Mardim, T., Morgen, E., Otsmaa, M., Ploom, K., Vahtra T., Veski, A. 2005. Eesti geoloogilise baaskaardi Võsu kaardilehe (7411) seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 58 lk.
Võsu (7411) PDF (5,86 MB)
Suuroja, K., Ploom, K., Mardim, T., All, T., Otsmaa, M., Veski, A. 2006. Eesti geoloogilise baaskaardi Karepa kaardilehe (7412) seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 69 lk.
Karepa (7412) PDF (22,4 MB)
Suuroja, K., Ploom, K., Mardim, T., All, T., Otsmaa, M., Veski, A. 2006. Eesti geoloogilise baaskaardi Rakvere (6434) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 117 lk.
Rakvere (6434) PDF (45,3 MB)
Suuroja, K., Mardim, T., Morgen, E., All, T., Kõiv, M., Otsmaa, M., Niin, M. 2007. Eesti geoloogilise baaskaardi Kiviõli (6443) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 116 lk.
Kiviõli (6443) PDF (6,86 MB)
Suuroja, K., Ploom, K., Mardim, T., Vahtra, T., All, T., Veski, A., Kõiv, M., Otsmaa, M. 2008. Eesti geoloogilise baaskaardi Kohtla-Järve (6444) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 147 lk.
Kohtla-Järve (6444) PDF (17,5 MB)
Suuroja, K., Mardim, T., Ploom, K., All, T., Kõiv, M., Otsmaa, M. 2009. Eesti geoloogilise baaskaardi Sillamäe (6533) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 139 lk.
Sillamäe (6533) PDF (15,6 MB)
Suuroja, K., Mardim, T., Ploom, K., All, T., Otsmaa, M., Kõiv, M. 2009. Eesti geoloogilise baaskaardi Narva (6534) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 127 lk.
Narva (6534) PDF (14,0 MB)
Suuroja, K., Morgen, E., Mardim, T., Otsmaa, M., Kaljuläte, K., Vahtra, T., All, T., Kõiv, M. 2010. Baaskaardi Paldiski (6333) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 109 lk.
Paldiski (6333) PDF (13,7 MB)
Suuroja, K., Mardim, T., Morgen, E., Kaljuläte, K., Otsmaa, M., Shtokalenko, M. 2011. Eesti geoloogilise baaskaardi Tapa (6431) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 111 lk.
Tapa (6431) PDF (14,1 MB)
Suuremõõtkavaliste (mõõtkavas 1:50 000) digitaalsete kaartide komplekti kuuluvad neli põhikaarti: (1) aluspõhja geoloogiline kaart, (2) pinnakatte geoloogiline kaart, (3) hüdrogeoloogiline kaart ja (4) põhjavee kaitstuse kaart. Lisanduvaid abikaarte on kuni kuus: (1) aluspõhja reljeefi kaart, (2) pinnakatte paksuste kaart, (3) geomorfoloogiline kaart, (4) gravivälja anomaaliate kaart, (5) gravivälja jääkanomaaliate kaart ja (6) aeromagnetiliste anomaaliate kaart. Komplekti kuuluvad veel kaardi seletuskiri ning andmebaasid maavarade ja faktilise materjali (vaatlusandmed, puuraugud) kohta.
Mõõtkavas 1:50 000 tehtud geoloogiliste kaartidega on kaetud ligi 40% Eesti pindalast. Valikulist geoloogilist kaardistamist mõõtkavas 1:50 000 alustati juba 1959. aastal maavarade poolest perspektiivsetel aladel ja veevarustuse probleemidega piirkondades. Nende kaartide suurem detailsus tuleneb faktilise materjali suuremast osakaalust ja detailsemast litostratigraafilisest liigestusest. Kogutud andmestiku alusel on hinnatud ka kaardistatud alade keskkonnageoloogilisi tingimusi.
Keskmisemõõtkavaliste (mõõtkavas 1:200 000) geoloogiliste kaartidega, mis valmisid aastatel 1957–1976, on kaetud kogu Eesti maismaa. Kompleksne kaardistamine andis ülevaate Eesti pinnakatte, aluspõhja ja aluskorra geoloogilise ehituse üldistest seaduspärasustest, maavarade paiknemisest ning põhjaveekomplekside levikust ja omadustest. Kõikide kaardilehtede piires tehti põhjalikud välitööd, kus marsruutidel koguti rikkalik andmestik nii geoloogia, hüdrogeoloogia kui ka maavarade kohta. Rohkete uuringupuuraukude läbilõigete kirjeldused on tänaseni kasutusel koos rikkaliku laboratoorse andmestikuga. Kaardistamise kõrge kvaliteedi tagasid hea väljaõppega spetsialistid ja tulemuslik koostöö erinevate teadusasutuste spetsialistide vahel.
Aastal 1997 koostati pinnakatte ja aluspõhja, aastal 2002 kristalse aluskorra geoloogiline kaart mõõtkavas 1:200 000. Trükikaartide mõõtkava on 1:400 000.
Pinnakatte geoloogilise kaardi seletuskirja leiad siit.
Aluspõhja geoloogilise kaardi seletuskirja leiad siit.
Aluskorra geoloogilise kaardi seletuskirja leiad siit. V.t ka aluskorra skemaatilist kaarti, läbilõikeid ja trükikaardi legendi.
Merealade süstemaatiline kaardistamine algas 1981. aastal koos Eesti territoriaalmere uuringutega. Merepõhja geoloogilised kaardid koostati mõõtkavas 1:500 000 ja 1:200 000.
Aastatel 1994–2008 tehti geoloogilisi merepõhja setete uuringuid nendel mereäärsetel aladel, mille kohta koostati kaardilehti mõõtkavas 1:50 000. Kaardistamisega on seotud ka liiva ja kruusa otsingud merepõhjast. Neid töid on tehtud tihedas koostöös meregeoloogia ja geofüüsika osakonnaga. Viimased suuremad geoloogilis-geofüüsikalised uuringud tehti 2010. aastal Suur-Pakri saare ümbruse rannanõlval ja merepõhjas ning Kurkse väinas.
Pinnakatte, aluspõhja ja aluskorra maavarade alaseid otsinguid ning uuringuid on kaardistamise osakond teinud alates 1972. aastast. Alustati kvaliteetse killustiku tootmiseks sobiliku kristalse kivimi otsinutega Hiiumaal, Palukülas. Aastatel 1979 ja 1982 jätkati analoogsete uuringutega Maardu (Neeme) graniidimassiivi piirkonnas. Hiljem, 2001. aastal lisandusid veel lubjakivi leiukohtade uuringud Hiiumaal (Ninametsa, Paluküla, Suuremõisa) ja Tallinna ümbruses (Vatsla) ning Ubja põlevkivileiukohas.
Eriotstarbeline geoloogiline kaardistamine ja temaatilised geoloogilised uuringud on seotud looduse üksikobjektide (Kärdla ja Neugrundi meteoriidikraater, Balti klint) ja spetsiifilisest maapõue kasutusest lähtuvate piirkondade geoloogilise ehituse uurimisega nagu näiteks võimalik tuumajaama asukoht Suur-Pakri saarel ning Maardu graniidimassiiv.
Kaardistamise tähtsusest
Esmast ja kõige üldisemat informatsiooni mingi piirkonna maapõue ehituse ja selle rakendusliku kasutuspotentsiaali kohta annab geoloogiline kaardistamine – see on aastasadu teatud tuntud tõsiasi. Geoloogiline kaardistamine kuulub maailmas enamasti riikide geoloogiateenistuste (ingl Geological Survey) põhitegevuste hulka. Eestis tegeleb geoloogilise kaardistamisega ajaloolise järjepidevuse alusel Eesti Geoloogiakeskus, kes toimetab geoloogiateenistuse põhimõttel omades kaardistamiseks vajalikku asjatundlikkust.
Kaardid ja mõõtkava
Geoloogilised kaardid jagunevad mõõtkava järgi väikese- (1:500 000 ja väiksemad), keskmise- (1:200000–1:100 000) ja suuremõõtkavalised (1:50 000–1:20 000) ning detailsed (1:10 000 ja detailsemad). Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem on kaardi koostamiseks kasutatud andmete üldistatuse aste ja seda väiksem nende rakenduslik väärtus. Maavarade ja maapõue geoloogilise ehituse tundmiseks rakenduslikel eesmärkidel on kõige kasutamisväärsemad suuremõõtkavalised geoloogilised kaardid.
Geoloogilise kaardistamise osakonna tööd aastal 2010:
- Üleriigilise puursüdamike- ja kivimiarhiivi koostamine;
- Eesti geoloogilise baaskaardi Paldiski (6333) leht. Seletuskiri;
- Suur-Pakri saare ja selle lähiümbruse geoloogilis-geotehnilis-hüdrogeoloogiliste uuringute aruanne.
Õpime ajaloost
Eesti Vabariigi majandusminister Karl Selters ütles 18. augustil, 1937. aastal Eesti Geoloogilise Komitee esimesel koosolekul nii: „Eesti riik on oma algpäevilt peale tunnustanud mineraalvarade suurt tähtsust. Asutav Kogu kuulutas Maaseaduse § 26-s kõik maapõuevarad riigi omanduseks. Riigi algpäevist saadik loodi mineraalvarade valitsemiseks ja uurimiseks Loodusvarade Osakond, pärast Mäeasjanduse jaoskond. 1927. a. antud Mäeseadus sisaldas juba lähemaid eeskirju mineraalvarade geoloogiliste uurimistööde korraldamiseks ja teostamiseks.
Mäeosakond, hiljem Mäeamet, esineb seaduse järgi geoloogiliste uurimistööde üldise korraldajana ja kontrollijana ja ühtlasi ka uurimistööde faktilise teostajana. Tegelikult on Mäeamet pidanud juhtima ja teostama paljusid uurimistöid aladel, kus eraalgatus kas puudus või ei taganud geoloogilise pildi selgitamist sel määral, nagu riiklikult vajalik.
Eesti tootmisreservide rakendamise programm, mille üldised sihtjooned on avaldatud, ja mille elluviimiseks majandusministeerium ühes valitsuse muu aparaadiga on juba kaks aastat töötanud, nõuab mineraalvarade geoloogilise uurimuse laiendamist ning süvendamist, mille tõttu Mäeameti töökoorem mitte ainult uurimistööde üldise korraldamise, vaid ka uurimistööde faktilise teostamise, alal on tunduvalt suurenenud ja ei ole näha ette, et see töö lähemas tulevikus väheneks. See asjaolu viis meid mõttele – tõmmata Mäeameti tööle kaasa ka Ülikooli ja Tehnilise Instituudi asjatundlikud töömehed selleks, et ühendatud jõul geoloogilises komitees veelgi suurema eduga jätkata ja arendada saaks maa geoloogilise uurimise korraldamist ning teostamist, missugust tööd Mäeamet seni Eestis vaikselt, sihikindlat ja tulemusrikkalt on teinud.
Samal ajal on kutsutud ellu ka Loodusvarade Instituut, millega Geoloogiline Komitee käsikäes töötab, andes viimasele kasutamiseks maa geoloogilise uurimise tulemused. Geoloogiline Komitee asub tööle Mäeameti õigusjärglasena. Loodame, et Mäeameti õilsad traditsioonid leiavad komitees säilitamist ja arendamist ja et komitee töö tuleb õnnistuseks meie maale.”
Eesti Geoloogilise Komitee tähtsamateks ülesanneteks tunnistati sellel koosolekul:
1) pidev töökava Eesti pinna kvartäär-geoloogiliste setete karteerimiseks;
2) toimida lähemal ajal pidevaid vaatlusi a.-s. “Magna” poolt Jõhvi läheduses teostatava sügapuurimise üle;
3) korraldada uurimusi fosforiitide tagavarade täpsemaks määramiseks.