Rakendusgeoloogia ja maavarad

Kontaktinfo

RAKENDUSGEOLOOGIA JA MAAVARADE OSAKONNA teenused:

  • maavarade geoloogilised uuringud;
  • maavara varu ümberhindamised;
  • topograafilised mõõdistamised, sh maakorraldustööd;
  • karjääride markšeideritööd ja jääkvaru määramine;
  • karjääride projektdokumentatsiooni koostamine;
  • karjääride korrastamisprojektide koostamine;
  • hüdrogeoloogilised katsetööd ja proovide võtmine;
  • keskkonnamõjude hindamine ja keskkonna-alased ekspertiisid;
  • geoloogilised eksperthinnangud ja konsultatsioonid;
  • turbatootmisalade revisjon ja puhveralade uuring;
  • puurtööd, sh uuringu- ja tehnoloogiliste puuraukude puurimine.

Maavarade geoloogilise uuringu tegemisel tellijale tehakse kõik tööd alates uuringuloa taotlemisest kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni:

  • maavara geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine või muutmine ja loa esitamine taotlejale;
  • uuringuloa taotlust menetletakse Keskkonnaameti regiooni esinduses, kohalikus omavalitsuses ja Eesti Maavarade Komisjonis;
  • uuringuloa annab välja Keskkonnaamet;
  • maavarade geoloogilise uuringu tegemisel ja aruande vormistamisel lähtutakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud maavara geoloogilise uuringu korrast arvestades iga maavara liigi uuringumetoodika erinevusi;
  • maavara geoloogilise uuringu aruanne esitatakse Eesti Maavarade Komisjonile ja keskkonnaministeeriumile, maavara varu kinnitab keskkonnaminister;
  • maavara kaevandamise loa taotluse koostamine või muutmine ja esitamine loa tellijale;
  • kaevandamisloa taotlust menetlevad Keskkonnaameti regiooni esindajad, kohalik omavalitsus ja Eesti Maavarade komisjon;
  • kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.

Geodeetiliste tööde tegemiseks kasutatakse nii elektrontahhümeetrit kui GNSS võrgu RTK-GPS mõõdistuskomplekti.

Eesti Geoloogiakeskus tehti aastatel 1971–1992 soode revisjon, mille käigus võeti arvele kõik sood pindalaga üle 1 hektari. Geoloogilisi uuringuid tehti 9836 sool pindalaga 1 009 101 hektarit. Määrati soode turba botaaniline koostis, lagunemisaste, looduslik niiskus, pH, tuhasus jms. Nimetatud otsingulis ja otsingulis-uuringuliste tööde alusel ilmusid lisaks käsikirjalistele aruannetele (hoiul Geoloogiafondis) ka järgmised publikatsioonid:

  • Orru, M. (koostaja), Širokova, M., Veldre, M. 1992. Eesti turbavarud (toimetaja Kalm, V.). Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 146 lk.
  • Orru, M., Širokova, M., Veldre, M. 1993. Eesti soode kaart (1:400 000). Eesti Geoloogiakeskus. Regio.
  • Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik (toimetaja Saarde, L.). Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 240 lk.
  • Orru, M. 1997. Peat. In: Geology and mineral resources of Estonia (Raukas, A. & Teedumäe, A., eds). Estonian Academy Publishers, Tallinn, 337–346.
  • Orru, M. 1996. Estonian peat resources. In: Global peat resources (Lappalainen, E., ed.). IPS, Geological Survey of Finland, 65–69.

Eesti soode revisjoni tulemused on olnud aluseks keskkonnaregistri turbamaardlate nimistu, arengukavade ja planeeringute koostamisel. Eesti Geoloogiakeskusest osalevad Mall Orru ja Rein Ramst Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud “Turbaalade kasutamise ja kaitse kontseptsiooni” koostamisel.

Turbamaardlate eel-, detail- ja tarvevaru uuringutega alustati 1967. aastal ja need jätkuvad ka tulevikus. Uuritud maardlatest suuremad on Lavassaare, Sangla, Soosaare, Mahtra, Rubina, Rääma, Kaseraba, Ellamaa jt . Nende uuringute tulemusi kasutab Eest turbatööstus.

Aastatel 1992–1999 tehti Rein Ramsti juhtimisel üle-Eestiline turbatootmisalade jääkvarude hinnang, mis oli tähtis turbatööstuse arengule.

Aastatel 2005–2008 tegid Rein Ramst, Mall Orru, Viiu Salo ja Liina Halliste mahajäetud turbaalade revisjoni Eestis. Tööde tulemuste alusel korraldab Keskkonnaministeerium turbaalade korrastamist ja kasutuselevõttu.

Aastatel 1999–2003 uuriti kahjulikke elemente Eesti turbas. Tööde tulemusel koostati kaks käsikirjalist aruannet ja kirjutati raamat: Orru, M. ja Orru, H. 2003. Kahjulikud elemendid Eesti turbas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 144 lk.

Aastatel 2004–2007 uuriti Mall Orru juhtimisel Eesti turba balneoloogilisi kasutusvõimalusi. Uuringute tulemusel anti ülevaade balneoloogilise turba varudest ja omadustest ning korraldati kliinilisi katseid Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Eesti Geoloogiakeskuse laboratoorium määrab turba botaanilise koostise, lagunemisastme, niiskuse, pH, tuhasuse ja kahjulikud elemendid. Turba proovidest määratakse siiani kõik taimede liigid ja alamliigid (näiteks kõik turbasambla liigid), ei piirduta ainult turbatüübi määramisega. Selline turbaproovide uurimise tase on maailmas unikaalne! Geobotaanikuna töötab Liina Halliste.

Keskkonnamõjude hindamise tegevuslitsents KMH0125 (kehtiv kuni 04.06.2018) kuulub Mall Orrule, kes on ka Rahvusvahelise Turbaühingu (International Peat Society; IPS) turbageoloogia töögrupi (Peatland Geology Working Group) koordinaator.

Rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna tööd aastal 2011
Harjumaa

  • Ettepanek Pääsküla turbamaardla 4. ploki passiivse tarbevaru arvelevõtmiseks aktiivse tarbevaruna. Seletuskiri
  • Kalda III uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.04.2011)
  • Kalda II uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.05.2011)

Läänemaa

  • Kaopalu kruusamaardla Kaopalu III uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.10.2011)

Lääne-Virumaa

  • Kaasiku II uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 31.12.2010)
  • Maleva kruusamaardla Maleva III uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.02.2011)
  • Maleva kruusamaardla Maleva IV uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.02.2011)
  • Kalajärve III uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.07.2011)
  • Sae (Sae II) liivamaardla Sae uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.10.2011)

Järvamaa

  • Liivaku uuringuruumi geoloogiline uuring Järvamaal (varu seisuga 01.03.2011)
  • Liivaku II uuringuruumi geoloogiline uuring Järvamaal (varu seisuga 01.08.2011)

Viljandimaa

  • Tiidu uuringuruumi geoloogiline uuring Viljandimaal (varu seisuga 01.03.2011)
  • Õnniste uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Viljandimaal (varu seisuga 01.10.2011)
  • Remsi II uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Viljandimaal (varu seisuga 01.12.2011)

Jõgevamaa

  • Vanajaagu uuringuruumi geoloogiline uuring Jõgevamaal (varu seisuga 01.11.2011)
  • Kütivälja kruusamaardla Kütivälja II uuringuruumi geoloogiline uuring Jõgevamaal (varu seisuga 01.12.2011)

Pärnumaa

  • Are uuringuruumi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.02.2011)
  • Kamali liivakarjääri mäeeraldise maa-ainese arvelevõtmine täiteliiva aktiivse tarbevaruna (varu seisuga 30.04.2011)

Võrumaa

  • Püssapalu kruusamaardla Nogopalu VII uuringuruumi geoloogiline uuring Võrumaal (varu seisuga 01.06.2011)
  • Oramäe uuringuruumi geoloogiline uuring Võrumaal (varu seisuga 01.09.2011)

Valgamaa

  • Helmi-Aakre IV uuringuruumi geoloogiline uuring Valgamaal (varu seisuga 01.08.2011)