RAKENDUSGEOLOOGIA JA MAAVARADE OSAKONNA teenused:
- maavarade geoloogilised uuringud;
- maavara varu ümberhindamised;
- topograafilised mõõdistamised, sh maakorraldustööd;
- karjääride markšeideritööd ja jääkvaru määramine;
- karjääride projektdokumentatsiooni koostamine;
- karjääride korrastamisprojektide koostamine;
- hüdrogeoloogilised katsetööd ja proovide võtmine;
- keskkonnamõjude hindamine ja keskkonna-alased ekspertiisid;
- geoloogilised eksperthinnangud ja konsultatsioonid;
- turbatootmisalade revisjon ja puhveralade uuring;
- puurtööd, sh uuringu- ja tehnoloogiliste puuraukude puurimine.
Maavarade geoloogilise uuringu tegemisel tellijale tehakse kõik tööd alates uuringuloa taotlemisest kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni:
- maavara geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine või muutmine ja loa esitamine taotlejale;
- uuringuloa taotlust menetletakse Keskkonnaameti regiooni esinduses, kohalikus omavalitsuses ja Eesti Maavarade Komisjonis;
- uuringuloa annab välja Keskkonnaamet;
- maavarade geoloogilise uuringu tegemisel ja aruande vormistamisel lähtutakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud maavara geoloogilise uuringu korrast arvestades iga maavara liigi uuringumetoodika erinevusi;
- maavara geoloogilise uuringu aruanne esitatakse Eesti Maavarade Komisjonile ja keskkonnaministeeriumile, maavara varu kinnitab keskkonnaminister;
- maavara kaevandamise loa taotluse koostamine või muutmine ja esitamine loa tellijale;
- kaevandamisloa taotlust menetlevad Keskkonnaameti regiooni esindajad, kohalik omavalitsus ja Eesti Maavarade komisjon;
- kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.
Geodeetiliste tööde tegemiseks kasutatakse nii elektrontahhümeetrit kui GNSS võrgu RTK-GPS mõõdistuskomplekti.
Eesti Geoloogiakeskus tehti aastatel 1971–1992 soode revisjon, mille käigus võeti arvele kõik sood pindalaga üle 1 hektari. Geoloogilisi uuringuid tehti 9836 sool pindalaga 1 009 101 hektarit. Määrati soode turba botaaniline koostis, lagunemisaste, looduslik niiskus, pH, tuhasus jms. Nimetatud otsingulis ja otsingulis-uuringuliste tööde alusel ilmusid lisaks käsikirjalistele aruannetele (hoiul Geoloogiafondis) ka järgmised publikatsioonid:
- Orru, M. (koostaja), Širokova, M., Veldre, M. 1992. Eesti turbavarud (toimetaja Kalm, V.). Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 146 lk.
- Orru, M., Širokova, M., Veldre, M. 1993. Eesti soode kaart (1:400 000). Eesti Geoloogiakeskus. Regio.
- Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik (toimetaja Saarde, L.). Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 240 lk.
- Orru, M. 1997. Peat. In: Geology and mineral resources of Estonia (Raukas, A. & Teedumäe, A., eds). Estonian Academy Publishers, Tallinn, 337–346.
- Orru, M. 1996. Estonian peat resources. In: Global peat resources (Lappalainen, E., ed.). IPS, Geological Survey of Finland, 65–69.
Eesti soode revisjoni tulemused on olnud aluseks keskkonnaregistri turbamaardlate nimistu, arengukavade ja planeeringute koostamisel. Eesti Geoloogiakeskusest osalevad Mall Orru ja Rein Ramst Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud “Turbaalade kasutamise ja kaitse kontseptsiooni” koostamisel.
Turbamaardlate eel-, detail- ja tarvevaru uuringutega alustati 1967. aastal ja need jätkuvad ka tulevikus. Uuritud maardlatest suuremad on Lavassaare, Sangla, Soosaare, Mahtra, Rubina, Rääma, Kaseraba, Ellamaa jt . Nende uuringute tulemusi kasutab Eest turbatööstus.
Aastatel 1992–1999 tehti Rein Ramsti juhtimisel üle-Eestiline turbatootmisalade jääkvarude hinnang, mis oli tähtis turbatööstuse arengule.
Aastatel 2005–2008 tegid Rein Ramst, Mall Orru, Viiu Salo ja Liina Halliste mahajäetud turbaalade revisjoni Eestis. Tööde tulemuste alusel korraldab Keskkonnaministeerium turbaalade korrastamist ja kasutuselevõttu.
Aastatel 1999–2003 uuriti kahjulikke elemente Eesti turbas. Tööde tulemusel koostati kaks käsikirjalist aruannet ja kirjutati raamat: Orru, M. ja Orru, H. 2003. Kahjulikud elemendid Eesti turbas. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 144 lk.
Aastatel 2004–2007 uuriti Mall Orru juhtimisel Eesti turba balneoloogilisi kasutusvõimalusi. Uuringute tulemusel anti ülevaade balneoloogilise turba varudest ja omadustest ning korraldati kliinilisi katseid Ida-Tallinna Keskhaiglas.
Eesti Geoloogiakeskuse laboratoorium määrab turba botaanilise koostise, lagunemisastme, niiskuse, pH, tuhasuse ja kahjulikud elemendid. Turba proovidest määratakse siiani kõik taimede liigid ja alamliigid (näiteks kõik turbasambla liigid), ei piirduta ainult turbatüübi määramisega. Selline turbaproovide uurimise tase on maailmas unikaalne! Geobotaanikuna töötab Liina Halliste.
Keskkonnamõjude hindamise tegevuslitsents KMH0125 (kehtiv kuni 04.06.2013) kuulub Mall Orrule, kes on ka Rahvusvahelise Turbaühingu (International Peat Society; IPS) turbageoloogia töögrupi (Peatland Geology Working Group) koordinaator.
Rakendusgeoloogia ja maavarade osakonna tööd aastal 2010:
- Mõisametsa uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010);
- Mõisametsa II uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2010);
- Tammiku uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2010);
- Reola uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.05.2010);
- Puhatu turbamaardla idaosas asuva Tormi maaüksuse (22901:007:0391) turbavarude iseloomustus. Seletuskiri;
- Leinasoo lõunaosa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2010);
- Laukasoo turbamaardla Raudsaare turbatootmisala rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne;
- Kuusemetsa II uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2010);
- Moora uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.07.2010)
- Kareda dolokivimaardla kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru osaline ümberhindamine madalamargilise ehitusdolokivi varuks. Seletuskiri (varu seisuga 01.03.2010);
- Kingli II uuringuruumi geoloogiline uuring Saaremaal (varu seisuga 01.02.2010);
- Küünimäe uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.08.2010);
- Paali uuringuruumi geoloogiline uuring Tartumaal (varu seisuga 01.07.2010);
- Timmo uuringuruumi ja mäeeraldise geoloogiline uuring Viljandimaal (varu seisuga 01.03.2010);
- Malvaste uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Hiiumaal (varu seisuga 01.09.2010);
- Risti-Muru liivamaardla Risti-Muru I uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.07.2010);
- Sibila uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.07.2010);
- Vinni kruusamaardla Vinni II uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (vari seisuga 01.05.2010);
- Kaasiku III uuringuruumi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.10.2010);
- Ohemäe II uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.12.2010);
- Meibaumi IV uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.10.2010);
- Partsi kruusamaardla Partsi VI uuringuruumi geoloogiline uuring Hiiumaal (varu seisuga 01.09.2010);
- Lasila V uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.11.2010);
- Lasila VI uuringuruumi kruusa ja liiva varu geoloogiline uuring ja Lasila kruusakarjääri mäeeraldise jääkvaru ümberhinnang (varu seisuga 01.08.2010).