NB! Ülevaade aegunud! Ajakohastamisel!

ÜLEVAADE maapõue-alasest seadusandlusest ja normeeritud tegevustest maavara- ja põhjaveevaru kasutuselevõtmiseks.

Tallinn, 2006

Sissejuhatus ja olulisemad seadused ning mõisted

Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572).
Veeseadus (RT I 1994, 40, 655).
Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512).
Riigilõivuseadus (RT I 1997, 80, 1344).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87).
Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118).

1. Maavara kaevandamine

1.1. Maavara
1.2. Maavaravaru
1.3. Maavara asukoha määratlemine (üldgeoloogiline uurimistöö) ja geoloogiline uuring

1.3.1. Uurimistöö loa taotlemine

1.3.1.1. Uurimistöö loa taotluse koostamise ja menetlemise aeg
1.3.1.2. Uurimistöö loa taotlemise maksumus

1.3.2. Uurimistöö läbiviimine ja varu kinnitamine

1.3.2.1. Loa väljastamise maksumus

1.4. Maavara kaevandamisloa taotlemine

1.4.1. Taotluse koostamise ja menetlemise aeg

1.4.1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamine
1.4.1.2. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine, menetlemise aeg ja maksumus

1.4.2. Taotlemise maksumus
1.4.3. Loa väljastamine

1.5. Kaevandamine

1.5.1. Maavaravaru kaevandamise eest makstav tasu
1.5.2. Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord

1.5.2.1. Aruanne ja aruande esitamine

1.6. Kaevandamise peatamine või lõpetamine ja rikutud ala korrastamine

2.1. Veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamise, konserveerimise või likvideerimise kord

2.1.1. Põhjavee uuringud
2.1.2. Puurkaevude projekteerimise ja puurimise kord
2.1.3. Puurkaevude kasutuselevõtmine
2.1.4. Põhjavee kaitse
2.1.5. Puurkaevude likvideerimine

Käesoleva töö eesmärgiks on abistada loodusvarade kasutajaid ja anda ülevaade seadustest, mis reguleerivad maapõue kasutamist maavarade kaevandamise eesmärgil. Samuti tutvustatakse põhjavee kasutamiseks vajalikke tingimusi ning tegevusi. Ülevaate koostajateks on Aivar Pajupuu (OÜ Eesti Geoloogiakeskus) ja Elar Põldvere (OÜ Alkranel). Tegijad on tänulikud võimalike märkuste ja paranduste eest.

Töös käsitletakse järgnevaid seadusi ning allpool on toodud neist tulenevad olulisemad mõisted:

• Maapõu on maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa.
• Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või lasundi lasumistingimused ja omadused vastavad kehtestatud nõuetele ning mille lasund või selle osa on majandusliku tähtsuse tõttu keskkonnaregistris arvele võetud.
• Üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö.
• Maavara geoloogiline uuring on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.
• Maardla on üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega.
• Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.
• Maavaravaru kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine.
• Maavara kasutamine on maavara tarbimine seda võõrandamata või kasutamine looduslikus seisundis.
• Uuringuruum on üldgeoloogilise uurimistöö loaga või geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud maapõue osa.
• Uuringuruumi teenindusala on geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud territoorium uuringuruumi kohal.
• Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa.
• Mäeeraldise teenindusmaa on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber.
• Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on selle taas kasutuskõlblikuks muutmine.

• Põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa.
• Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik.
• Suubla on veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi.
• Vee erikasutusluba on kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta.
• Veehaare on ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist.
• Põhjaveekogum on veemajanduskavas piiritletav põhjaveemaht põhjaveekihis või -kihtides, veemajanduskavade aruandlusühik.
• Põhjaveemaardla on põhjavee võtmiseks määratud kinnitatud põhjaveevaruga maapõue osa.
• Karstiala on karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse.

• Keskkonnatasu on seaduse tähenduses keskkonna kasutusõiguse hind.
• Keskkonnakasutus on maavaravaru kaevandamine; veevõtt; saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse (loetelu kohandatud ja lühendatud käesoleva dokumendi tarbeks).
• Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks.
• Loodusvara on seaduse tähenduses defitsiitne, kui selle kvaliteedil ja kogusel on riigi majandusarengu jaoks oluline tähtsus, kuid selle varud on piiratud.
• Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust.
• Saastetasu makstakse seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist.

• Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.
• Riigilõivuga maksustatakse keskkonnaregistri toimingud; maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse alusel tehtavad toimingud; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel teostatavad toimingud (loetelu kohandatud ja lühendatud käesoleva dokumendi tarbeks).

• Keskkonnamõju hinnatakse , kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
• Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

• Kaevandamine on maavara kasutamise eesmärgil selle maapõuest väljamisel, allmaakaeveõõne rajamisel, geoloogilisel uuringul või kaevanduse osaks oleva allmaaehitise ehitamisel maapõues tehtav töö; maavara kaevandamise või esmatöötlemisega seotud vedu; maavara esmatöötlemine, sealhulgas maavara tööstuslikul viisil purustamine, sorteerimine, veetustamine, brikettimine ja ladustamine, või puistangute moodustamine, kaevandatud ala või puistangute rekultiveerimine.
• Allmaakaeveõõs on loodusliku lasundiga kaetud tühik maapõues, kus selle suuruse ja ligipääsetavuse tõttu saavad viibida inimesed, samuti muu tühik maapõues, milles on allmaakaeveõõnele iseloomulikud ohud ja kus saavad viibida inimesed.
• Allmaakaeveõõne teisene kasutamine (edaspidi kaeveõõne teisene kasutamine) on allmaakaeveõõne kasutamine otstarbel, mis näeb ette inimese viibimise selles, kuid ei ole seotud kaevandamisega.
• Allmaaehitis on inimtegevuse tulemusena allmaakaeveõõnde loodud rajatis, mis ei ole töötava kaevanduse osa.
• Kaevandus on maavara või maa-ainese kaevandamisega seonduv tootmisüksus, mis koosneb maavara või maa-ainese kaevandamiseks vajalikest rajatistest ja hoonetest.

Käesolevas peatükis on kirjeldatud tegevused, mis tuleb läbida, et oleks võimalik alustada maavara kaevandamisega. Samuti kirjeldatakse kaevandamisprotsessi ning hilisemat kaevandamisega rikutud maa korrastamist.

Keskkonnaministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 29 ( RTL, 03.05.2005, 47, 650 ) määrab ära Eesti maavarad, mis on keskkonnaregistris arvele võetud. Nendeks on:

1) dolokivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%;
2) fosforiit – kivim, mille P 2 O 5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%;
3) järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist;
4) järvemuda – klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnev magevee setend, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist;
5) kristalliinne ehituskivi – aluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm 2 ;
6) kruus – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on rohkem kui 35%;
7) liiv – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on vähem kui 35%;
8) lubjakivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%;
9) meremuda – mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist;
10) põlevkivi ehk kukersiit – rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen-karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F 1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg);
11) savi – valdavalt savimineraalidest koosnev setend, mille plastsusarv on vähemalt 7;
12) turvas – ebatäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev setend, mille mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivaine massist.

Maavarad paiknevad pinnakattes (liiv, kruus, savi, turvas, järve- ja meremuda) ning aluspõhjas (dolo- ja lubjakivi, põlevkivi, fosforiit, savi, tehnoloogiline liiv, kristalliinne ehituskivi).

Kõik aluspõhjas asuvad maavarad, ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning üleriigilise tähtsusega liiva-, kruusa-, turba- ja savimaardlad kuuluvad riigile.

Kinnisasja omanikule kuuluvad kõik pinnakattes asuvad maavaravarud, välja arvatud ravitoimega järvemuda ja üleriigilise tähtsusega maardlate piires asuv liiva-, kruusa-, turba- ja savivaru.

Keskkonnaministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 29 ( RTL, 03.05.2005, 47, 650 ) määrab, et m aavaravaru jaguneb olenevalt uurituse detailsusest tarbevaruks, reservvaruks ja prognoosvaruks.

Tarbevaru (tähis „T“) on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks.

Reservvaru (tähis „R“) on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Reservvaru võib tunnistada kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaraks, kui see piirneb vahetult tarbevaruga ning täidetud on järgnevad tingimused:

• maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega;
• reservvaru kasutusväärsust kinnitab kaevandamiskogemus ja tootmispraktika.

Prognoosvaru (tähis „P“) on maavaravaru, mille uurituse mahu määrab üldgeoloogiline uurimistöö, näiteks geoloogiline kaardistamine.

Maavara tarbevaru ja reservvaru jaotatakse nende kasutamisvõimalikkuse ja majandusliku tähtsuse (ehk kaevandamisväärsuse) alusel:

• aktiivseks ehk tõestatult kaevandamisväärseks, tähis „a“ (N: „Ta“ või „Ra“), kui selle kaevandamisel ja töötlemisel on tagatud maapõue ratsionaalne kasutamine, keskkonnakaitse nõuete täitmine ja majandusotstarbekus, mis on tõestatud praktikaga või asjakohaste uuringutega. Keskkonnaminister võib tunnistada maavaravaru aktiivseks, kui maavara kaevandaja taotleb sellise majanduslikult ebarentaabli varu kasutuselevõttu, mis muude nõuete osas vastab aktiivsele varule
• passiivseks ehk tinglikult kaevandamisväärseks, tähis „p“ (N: „Tp“ või „Rp“), kui tulevikus võib see osutuda kaevandamiskõlblikuks, kuid praegu pole selle kaevandamine võimalik, kuna: puudub sobiv kaevandamise või töötlemise tehnoloogia, kaevandamine on majanduslikult ebaotstarbekas või ei vasta keskkonnakaitsenõuetele; muudest õigusaktidest tulenevad kaevandamise territoriaalsed piirangud.

Maavaravarude liigitusest ja kaevandamisväärtusest saab ülevaate:

•  OÜ Eesti Geoloogiakeskuse, andmebaasist „Maavaravarude koondbilanss“ ;
•  OÜ Eesti Geoloogiakeskuse, andmebaasist „Geoloogiafond“ ;
•  Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Keskkonnaregistrist ;
•  Keskkonnaministeeriumi maakondlikest keskkonnateenistustest.

Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on õigus ilma kaevandamise loata oma tarbeks kaevandada temale kuuluva kinnisasja piires pinnakattes asuvaid maavarasid ( Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572), §59).

Maavara asukoha määratlemine (üldgeoloogiline uurimistöö ) on vajalik, kui soovitakse teada saada kus maavara asetseb (maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamine). Üldgeoloogilise uurimistöö käigus teostatakse, vastavalt töö eesmärgile ( Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) ):

1) geoloogiline kaardistamine;
2) maavarade otsing;
3) geofüüsikaline uuring;
4) geokeemiline uuring;
5) muu sihtotstarbeline geoloogiline töö, välja arvatud ehitusgeoloogiline või -geodeetiline töö.

Geoloogiline uuring tuleb läbi viia, kui eesmärgiks on maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine (tuleb läbi viia ka Reserv- ja Prognoosvaru puhul (reservvaru erisust vt. ptk. 1.2.)). Geoloogilise uuringu käigus ( Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) ):

1) selgitatakse kaevandamist võimaldava detailsusega looduslike lasundite või maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite või maavara võimalikud kasutusalad;
2) hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus;
3) kavandatakse abinõud maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks;
4) koostatakse uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogiline kaart;
5) tehakse ettepanek maavaravarude kategooriate määramiseks;
6) uuritakse maavara otsingule vastava täpsusega kõiki uuringuruumis leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava maavara, kivimi, setendi, vedeliku või gaasi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt võimalik.

Üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut võib läbi viia vaid vastava loa alusel , va. üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning käsipalade või kivististe maapinnalt kogumisega.

Kaevandamisloa omanikul on loa alusel õigus teha mäeeraldise piires täiendavaid geoloogilisi uuringuid ilma uuringuloata (Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) § 25).

Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse (edaspidi taotlus) koostamisel tuleb lähtuda Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) §13 lõigetest 1–3 ja määrusest üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu loa vormi, taotlemise korra ning menetlustoimingute tähtajad (RTL, 02.06.2005, 58, 823).

Uuringuloa taotluse koostamise õigus on isikul, kes omab registreeringut majandustegevuse registris . OÜ Eesti Geoloogiakeskus võib koostada uuringuloa taotlusi.

Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlus peab sisaldama ( Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) §13):

1) andmeid loa taotleja ja üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu teostaja kohta;
2) üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotleja üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu lähteülesannet;
3) andmeid uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala kohta, maavara otsingu puhul maavaravaru oletatavat suurust;
4) andmeid üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu iseloomu ja mahu kohta;
5) seletuskirja;
6) graafilist lisa.

Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse seletuskirjas peab olema üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu kirjeldus (sh. ajakava), andmed kasutatavate uurimismeetodite ning üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu võimaliku keskkonnamõju ulatuse kohta.

Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse graafilisele lisale peab olema märgitud uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala piir, olemasoleva maardla ja varem uuritud maavaravaru plokkide kontuurid, kehtivate uuringualade ja mäeeraldiste ning katastriüksuste piirid.

Niisiis koosneb taotlus (4 eksemplari) täidetud vormist, mis on esitatud määruse üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu loa vormi, taotlemise korra ning menetlustoimingute tähtajad (RTL, 02.06.2005, 58, 823) lisades 1 ja 2, seletuskirjast ja graafilisest lisast. Taotlusele lisatakse:

1) kaitse-, sise- või kultuuriministri nõusolek Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 18 lõikes 3 loetletud juhtudel:

1) riigikaitse tähtsusega objektil või selle ümber kehtestatud erivööndis – kaitseministri nõusolek; 2) kohas, kus üldgeoloogiline uurimistöö või geoloogiline uuring võib häirida piirirahu või takistada riigipiiri valvamist, samuti kalmistul – siseministri nõusolek;
3) muinsuskaitsealal ja kinnismälestisel või nende kaitsevööndites – kultuuriministri nõusolek.

2) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Loa andjaks (st. loa taotlus tuleb esitada) on üleriigilise tähtsusega maardlas (RTI, 21.06.2005, 34, 265), piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres, Eesti Vabariigi majandusvööndis ning üldgeoloogilise uurimistöö korral, mille eesmärk on maavarade otsing, Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust.

Kohaliku tähtsusega maardlas ning üldgeoloogilise uurimistöö korral, kui ei taotleta luba maavara otsinguks, väljastab loa antud piirkonna keskkonnateenistus. Kui uuritav ala paikneb mitmes maakonnas, siis väljastab loa keskkonnateenistus, kelle haldusalas paikneb enamus uuringuruumist.

Uurimistöö loa taotluse koostamine kestab ca 2...9 kuud . Nimetatud ja edaspidi nimetatud tähtajad on kogemuslikud, kui ei ole esitatud täpsustavat väidet või normi.

Määruse üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu loa vormi, taotlemise korra ning menetlustoimingute tähtajad (RTL, 02.06.2005, 58, 823) alusel registreerib loa andja taotlused nende saamise järjekorras ja avaldab viivitamatult menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kahe nädala jooksul maavara otsingu eesmärgil tehtava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmise menetluse algatamise teate avaldamisest teatab loa andja loa taotlemisest kirjalikult kõigile kinnisasja omanikele, kelle kinnisasja piirides üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba taotleti.

Eesti Maavarade Komisjon ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalik omavalitsus esitavad loa andjale arvamuse üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse asjus tehtud otsuse eelnõu kohta ( kahe kuu jooksul , peale taotluse neile edastamise päeva). Enampakkumise (kui on esitatud rohkem kui üks taotlus) korral esitatakse arvamus pärast enampakkumise tulemuse selgumist.

Loa andja saadab taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu Eesti Maavarade Komisjonile kahe nädala jooksul peale uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse seisukoha saamist.

Keskkonnaministeerium või Keskkonnateenistus teeb loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul peale Eesti Maavarade Komisjoni ja taotletava uuringuruumi asukoha omavalitsuse arvamuse saamist. Kui riigi omandis olevale maapõue osale on esitanud tegevusloa taotluse mitu isikut, müüakse uuringute tegemise õigus enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (RTI, 21.06.2005, 34, 267).

Loa andja saadab kahe nädala jooksul üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmise otsuse tegemisest loa üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omanikule ning loa koopia vastavalt kas Keskkonnaministeeriumile või uuringuruumi asukohajärgsele maakonna keskkonnateenistusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.

Loa väljaandja avaldab loa andmise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded loa taotleja kulul.

Loa menetlemise aeg on maksimaalselt kokku 4,5 kuud . Seda juhul, kui loa väljastaja ei pea oluliseks algatada keskkonnamõju hindamist (vt. ptk. 1.4.1.1. – 1.4.1.2.).

Loa taotluse koostamise maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi, sõltudes uurimistöö/uuringu ala keerukusest, jm. Täpse hinna saab teada, kui kontakteerute OÜ Eesti Geoloogiakeskusega ( http://www.egk.ee ).

Loa taotlemise eest peab taotleja tasuma riigilõivu Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud määrade järgi. Vastavalt Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) §-le 194² on riigilõiv teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni teate kohta .

Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontodele. Viitenumbrina kasutatakse riigilõivuga maksustatavale toimingule ning seda sooritavale valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele omistatud numbrit (väljastatakse riigilõivu maksjale). Kontod riigilõivu tasumiseks: SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 10220034796011 (viitenumber 2900073591); Hansapank, arveldusarve nr 221023778606 (viitenumber 2900073591).

Üldgeoloogilist ja geoloogilist uurimistööd võib läbi viia ettevõtja või isik, kes omab registreeringut majandustegevuse registris . OÜ Eesti Geoloogiakeskus omab üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu läbiviimise õigust. Tööde läbiviimise maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi. Täpse hinna saab teada, kui kontakteerute OÜ Eesti Geoloogiakeskusega ( http://www.egk.ee ).

Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu teostamisel lähtutaks üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrast (RTL, 07.06.2005, 60, 866), tulemused vormistatakse aruandena (koos nõutavate lisadega), mis esitatakse (kolmes identses eksemplaris) loa väljaandjale 30ne päeva jooksul peale tööde lõpetamist.

Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omanik on kohustatud korrastama uuringuruumi teenindusala ning ala peab olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande esitamist või enne üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist. Keskkonnaminister on kehtestanud üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise korra (RTL, 07.06.2005, 60, 865).

Keskkonnaminister on kehtestanud üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande esitamise ning läbivaatamise korra (RTL, 03.05.2005, 47, 648). Loa andja esitab aruande läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks Eesti Maavarade Komisjonile.

Eesti Maavarade Komisjon, kaasates läbivaatamisele eksperte, annab loa andjale kuuekümne päeva jooksul , peale aruande saamist, oma seisukoha aruande ja maavaravaru kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta. Protokollilisele otsusele lisatakse eksperthinnangud.

Loa andja teeb otsuse kolmekümne päeva jooksul pärast Eesti Maavarade Komisjoni seisukoha saamist. Nimetatud otsust loetakse ühtlasi ka aruande kinnitamiseks või vastavalt kinnitamata jätmiseks.

Kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist saadetakse uuringuloa omanikule otsus ja aruande kõik eksemplarid.

Uuringuloa omanik esitab uuringuloa andjale kinnitatud aruande ning nimetatud otsuse koopia koos Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 12 lõikes 1 sätestatud materjalidega: üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu käigus saadud kivimmaterjali, puursüdamikud, proovid ja muu geoloogilise informatsiooni (edaspidi kogutud materjal) esitab loa omanik loa andjale kolmekümne päeva jooksul pärast üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu tulemuste kinnitamist. Loa andja annab kogutud materjali säilitamiseks keskkonnaregistri volitatud töötlejale.

Juhul kui loa andjaks on Keskkonnaministeerium, ei pea uuringuloa omanik esitama otsuse koopiat. Loa andja annab uuringu käigus kogutud materjalid ja kinnitatud aruande keskkonnaregistri volitatud töötlejale.

Loa väljastamise eest peab taotleja tasuma riigilõivu Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud määrade järgi.

§ 107. Maavara geoloogilise uuringu loa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine
(1) Maavara geoloogilise uuringu loa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni .
(2) Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni .
§ 107 1 . Üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
(2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni .

Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontodele. Viitenumbrina kasutatakse riigilõivuga maksustatavale toimingule ning seda sooritavale valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele omistatud numbrit (väljastatakse riigilõivu maksjale). Kontod riigilõivu tasumiseks: SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 10220034796011 (viitenumber 2900073591); Hansapank, arveldusarve nr 221023778606 (viitenumber 2900073591).

Kui on läbi viidud peatükis 1.3. kirjeldatud tegevused, siis saab asuda taotlema luba keskkonnaregistris maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loodusliku lasundi ammutamiseks.

Kaevandamisloa taotluse koostamisel tuleb lähtuda Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) §-des 27 ja 28 sätestatust ja määrusest kaevandamisloa vormi, taotlemise korra ning menetlustoimingute tähtajad (RTL, 17.05.2005, 51, 717). Taotluse koostamise õigus on isikul, kes omab registreeringut majandustegevuse registris . OÜ Eesti Geoloogiakeskus võib koostada kaevandamislubasid.

Taotlus peab koosnema täidetud taotluse vormist, mis on esitatud määruse kaevandamisloa vormi, taotlemise korra ning menetlustoimingute tähtajad (RTL, 17.05.2005, 51, 717) lisas 1, seletuskirjast ja graafilisest osast. Taotlusele peab olema lisatud:

1) maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri;
2) Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) § 33 lõikes 1 loetletud juhtudel kaitse-, sise- või kultuuriministri nõusolek (vt. ptk. 1.3.1. );
3) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Taotlus tuleb loa andjale esitada paberil viies eksemplaris ja elektrooniliselt. Kaevandamisloa väljastajaks üleriigilise tähtsusega maardlas (RTI, 21.06.2005, 34, 265), piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis on Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardla puhul väljastab lubasid piirkonna keskkonnateenistus.

Kaevandamisloa taotluse menetlemine toimub vastavalt Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572) §-dele 28–33. Kaevandamisloa taotlus registreeritakse esitamise järjekorras.

Loa andja teatab kahe nädala jooksul kaevandamisloa taotlemise teate avaldamisest kirjalikult kaevandamisloa taotlemisest kõigile kinnisasja omanikele, kelle kinnisasja piirides kaevandamisluba taotleti.

Eesti Maavarade Komisjon ja kavandatava kaevandamiskoha kohalik omavalitsusüksus teatavad loa andjale kirjalikult oma arvamuse esitatud kaevandamisloa taotluse kohta kahe kuu jooksul , peale taotluse neile edastamise päevast. Enampakkumise korraldamise ja keskkonnamõju hindamise (vt. ptk. 1.4.1.1.) korral annab Eesti Maavarade Komisjon oma arvamuse pärast enampakkumise tulemuse selgumist või keskkonnamõju hindamise aruande kinnitamist.

•  Kui riigi omandis olevale maapõue osale on esitanud kaevandusloa taotluse mitu isikut, müüakse kaevandamise õigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (RTI, 21.06.2005, 34, 267), kusjuures eelistatuks on üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu loa omanik.

Keskkonnaministeerium teeb otsuse kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul , peale Eesti Maavarade Komisjoni otsust. Kui kohalik omavalitsus on keeldunud nõusoleku andmisest, teeb Keskkonnaministeerium otsuse kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise kohta 10 päeva jooksul , peale Vabariigi Valitsuse seisukoha selgumist.

Keskkonnateenistus saadab taotluse Eesti Maavarade Komisjonile kahe nädala jooksul , peale kohaliku omavalitsuse seisukoha ning avalikustamise tulemusel esitatud seisukohtade saamist.

Keskkonnateenistus teeb otsuse kohaliku tähtsusega maardlasse kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul , peale Eesti Maavarade Komisjoni otsust.

Taotluse menetlemise aeg on maksimaalselt kokku 7,5 kuud . Taotluse menetlemisele võib lisanduda keskkonnamõju hindamise aeg (vt. ptk. 1.4.1.2.).

Keskkonnamõju tuleb hinnata , kui:
•  taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
•  kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87) määratleb (§6), et olulise keskkonnamõjuga tegevus (mille puhul peab otsustaja (ehk loa andja) algatama keskkonnamõju hindamise) on (loetelu kohandatud ja lühendatud käesoleva dokumendi tarbeks):
•  mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;
•  põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri aastas (mõju hindamist peab kaaluma 50 000- 200 000 m 3 võtmisel);
•  merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine;
•  pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine;
•  pealmaakaevandamise lõpetamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise lõpetamine;
•  selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. §33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus:

•  koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust;
•  on üleriigiline, maakonna- või üldplaneering;
•  on detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust;
•  on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju.

Lisaks ülaltoodule on otsustaja kohustatud analüüsima, kas järgmiste valdkondade tegevustel on oluline keskkonnamõju ( tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu (RTI, 08.09.2005, 46, 383), loetelu kohandatud ja lühendatud käesoleva dokumendi tarbeks):

1) üldgeoloogiline uurimistöö;
2) geoloogiline uuring;
3) süvapuurimine (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud);
4) pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine kuni 150 hektari suurusel alal;
5) kuni 10 000-kuupmeetrise suuruse maavaravaru kaevandamine merest või kuni 500-kuupmeetrise suuruse maavaravaru kaevandamine teistest veekogudest;
6) pealmaakaevandamise lõpetamine kuni 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise lõpetamine kuni 150 hektari suurusel alal;
7) maavaravaru kaevandamisega seotud maapealsete rajatiste rajamine, välja arvatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87) § 6 lõike 1 punktis 26 nimetatud juhul;
8) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87) § 6 lõikes 1 nimetamata allmaaehitise rajamine;
9) kivisöe või põlevkivi vedeldamine, gaasistamine või koksistamine, kui ööpäevas kasutatakse vähemalt 250 tonni toorainet, välja arvatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87) § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul;
10) söe, ligniidi, põlevkivi, turba või nende segude brikettimine.

Otsustaja (ehk loa andja) teeb otsuse kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest;
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
5) punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

Kui loa andja ehk otsustaja peab kavandatava tegevuse osas oluliseks algatada keskkonnamõju hindamine, siis tuleb alustada selle läbiviimist.

Keskkonnamõju hindamist korraldab ning sellega seotud kulude katmise teostab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (arendaja). Keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( OÜ Eesti Geoloogiakeskus omab keskkonnamõju hindamise õigust ).

Otsustaja teatab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest või mittealgatamisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ja arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul , peale keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist.

Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab ekspert koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi. Otsustajal tuleb korraldada keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek, mille järel arendaja korraldab programmi tutvustamiseks avaliku arutelu ( Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87), §16).

Järgneb keskkonnamõju hindamise aruande koostamine, lähtuvalt kinnitatud programmist. Peale aruande valmimist tuleb otsustajal korraldada keskkonnamõju hindamise aruande avalik väljapanek, mille järel arendaja korraldab aruande tutvustamiseks avaliku arutelu. Peale avalikku arutelu täiendatakse vajadusel keskkonnamõju hindamise aruannet ning esitatakse aruanne kinnitamiseks, otsustajale. Viimane lähtub otsuse tegemisel ka Keskkonnaministri kehtestatud määrusest keskkonnamõju hindamise aruande kvaliteedi ja keskkonnamõju hindamise menetluse kontrollimise korra (RTL, 23.02.2006, 19, 332).

Vastu võetud kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande toel teeb otsustaja otsuse kavandatava tegevuse lubamise või mittelubamise kohta.

Keskkonnamõju hindamise protsessi kestvuseks on tavapäraselt neli kuni kuus kuud (sõltudes ka mõju hindamise tarbeks teostatavatest uuringutest). Keskkonnamõju hindamise maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi. Täpse hinna saab teada, kui kontakteerute OÜ Eesti Geoloogiakeskusega ( http://www.egk.ee ).

Loa taotlemise eest peab taotleja tasuma riigilõivu Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud määrade järgi. Vastavalt Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) §-le 194² on riigilõiv teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni teate kohta .

Loa koostamise maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi. Täpse hinna saab teada, kui kontakteerute OÜ Eesti Geoloogiakeskusega ( http://www.egk.ee ).

Loa taotlemise eest peab taotleja tasuma riigilõivu Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud määrade järgi. Vastavalt Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) §-le 194² on riigilõiv teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni teate kohta .

Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontodele. Viitenumbrina kasutatakse riigilõivuga maksustatavale toimingule ning seda sooritavale valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele omistatud numbrit (väljastatakse riigilõivu maksjale). Kontod riigilõivu tasumiseks: SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 10220034796011 (viitenumber 2900073591); Hansapank, arveldusarve nr 221023778606 (viitenumber 2900073591).

Kui kõik esitatud dokumendid on loetud korrektseteks ning on otsustatud välja anda kaevandamisluba, siis koostatakse kaevandamisluba kolmes eksemplaris. Loa andja saadab loa kaevandamisloa omanikule ja loa koopia vastavalt kas Keskkonnaministeeriumile või mäeeraldise teenindusmaa asukohajärgse maakonna keskkonnateenistusele 15 päeva jooksul kaevandamisloa allakirjutamisest.

Loa koopia saadetakse keskkonnaregistri volitatud töötlejale, mäeeraldise teenindusmaa asukoha kohalikule omavalitsusüksusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile 30 päeva jooksul loa allakirjutamisest. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile saadetavale loa koopiale lisatakse loa taotluse koopia.

Samas, kui kaevandamisloa taotleja ei ole taotluses käsitletud mäeeraldise piires oleva maavara kaevandamiseks vajaliku riigi- või munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja omanik või puudub kinnisasja omaniku ja kaevandamisloa taotleja vahel kokkulepe kinnisasja või selle osa kaevandamiseks kasutada andmise kohta, väljastatakse luba pärast kinnisasja kasutamise õiguse tekkimist. Vabariigi Valitsus on määranud riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korra (RTI, 21.06.2005, 34, 266).

Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks maavaravaru kaevandamiseks dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi-, lubjakivi-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas ning kuni 15 aastaks järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas.

Kaevandamisloa saamise, muutmise või ümberregistreerimise taotluse esitamise eest peab taotleja tasuma riigilõivu Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud määrade järgi.

§ 108. Maavaravaru kaevandamisloa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine
(1) Maavaravaru kaevandamisloa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.
(2) Maavaravaru kaevandamisloa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontodele. Viitenumbrina kasutatakse riigilõivuga maksustatavale toimingule ning seda sooritavale valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele omistatud numbrit (väljastatakse riigilõivu maksjale). Kontod riigilõivu tasumiseks: SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 10220034796011 (viitenumber 2900073591); Hansapank, arveldusarve nr 221023778606 (viitenumber 2900073591).

Kaevandamine toimub kaevandamisprojekti alusel, mis koosneb kaevandamiseks vajalikest dokumentidest ( Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118), §7). Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud kaevandamisprojektile esitatavad nõuded (RTL, 27.11.2003, 120, 1929). OÜ Eesti Geoloogiakeskus võib koostada vastavaid dokumente ning nende koostamise maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi. Täpse hinna saab teada, kui kontakteerute OÜ Eesti Geoloogiakeskusega ( http://www.egk.ee ).

Kaevandamisega tegeleval ettevõtjal peavad olemas olema järgmised dokumendid:

1) kaevandamise projekt;
2) riskianalüüsi puudutavad dokumendid;
3) tööohutusjuhendid ning seadmete ja masinate kasutusjuhendid;
4) markšeideridokumentatsioon.

Allmaatöödega tegeleval ettevõtjal peavad antud dokumentidele lisaks olema järgmised dokumendid:

1) avarii likvideerimise plaan;
2) maa all viibivate isikute üle arvepidamise kord;
3) veekõrvaldus-, tuulutus- ja elektrivarustusskeem ning muud tehnoloogiaskeemid.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud esitatavad nõuded kaevandamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile (RTL, 05.12.2003, 123, 1984). Kaevandamisega tegelev ettevõtja peab tagama nõuete täitmise vastavalt seadusele ( Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118), §11):

1) kaevandama kooskõlas nõuetekohase projektiga;
2) valdama nõuetekohaseks kaevandamiseks piisavaid vahendeid;
3) rakendama kaevandamisel üksnes erialase ettevalmistusega isikuid;
4) määrama vastutava spetsialisti ja tagama vastutava spetsialisti kohustuste täitmise ( Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118), §14,15,16 ning vastutava spetsialisti nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord (RTL, 27.11.2003, 120, 1931));
5) tagama allmaakaeveõõnes viibivate isikute arvestuse;
6) teatama uuringu- või kaevandamisloa omanikule uuringu- või kaevandamisloa või projekti nõuetest kõrvalekaldumisest;
7) teavitama viivitamatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni objektil toimunud õnnetusest või avariist.

Kaeveõõne rajamine peab olema tagatud markšeideritööga (markšeideritöö on maavara kaevandamisel tehtav mõõdistamine ja dokumenteerimine ( Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118), §8), mis peab olema dokumentaalselt kontrollitav. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud markšeideritöö korra (RTL, 19.12.2003, 127, 2061).

Maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise eest maksab kaevandamisloa omanik tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrade alusel kaevandamisõiguse tasu ( RTI, 29.12.2005, 71, 553 ; tasumäärad aastateks 2006–2009), vt. tabel 1. Järvelubja-, järvemuda- ja meremudavaru kaevandamise eest kaevandamisõiguse tasu ei võeta.

Tabel 1. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2006–2009 on järgmised:

Määrus maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord (RTL 2006, 19, 330) sätestab maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kohustuse. Kaevandamisloa omanik on kohustatud (sõltumata kaevandamise toimumisest aruandeperioodil) esitama loa andjale kord kvartalis maavaravaru kaevandamise mahu aruande.

Kui mäeeraldis paikneb kahe või enama maakonna piires, siis peab kaevandamisloa omanik saatma teistele keskkonnateenistustele, kelle territooriumil mäeeraldis paikneb, aruande koopia.

Aruandes tuleb näidata aruandeperioodi jooksul kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru suurus ja järgmise perioodi maavaravaru kaevandamise suuruse prognoos.

Dolokivi, fosforiidi, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, põlevkivi, järvelubja, turba ja savi kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud varu suurus määratakse instrumentaalmõõdistamise teel. Kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru suuruse mõõdistamise sagedus on lähtuvalt kaevandamise aastamahust karjääris või kaevanduses järgmine:

1) üle 200 ühiku – kord kvartalis;
2) 50–200 ühikut – kord aastas;
3) 10–50 ühikut – kord 2 aasta jooksul;
4) alla 10 ühiku – kord 5 aasta jooksul.

Kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turbavaru suurus mõõdistatakse ja arvutatakse üks kord seitsme aasta jooksul. Mõõdistamise andmete alusel määratakse ka vähelagunenud turbalasundi piir mäeeraldise piires. Kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru suuruse mõõdistamisel tuleb lähtuda markšeideritöödele esitatavatest nõuetest, Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud markšeideritöö korra (RTL, 19.12.2003, 127, 2061).

Järvemuda ja meremuda kaevandamise korral märgitakse aruandesse kaevandaja poolt toodangu mahtude alusel määratud tinglikult kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru suurus.

Kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru suurus märgitakse tuhandete tonnide või tuhandete kuupmeetrite täpsusega (edaspidi ühik).

Aruanne tuleb esitada aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks määruse maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord (RTL 2006, 19, 330) lisas esitatud tabeli kujul paberil ja elektrooniliselt.

Turbavaru kohta tuleb eraldi real märkida, kui suur osa mäeeraldise pindalast on kaetud vähelagunenud turbaga ja kui suur osa hästilagunenud turbaga.

Kui vastavalt keskkonnaregistri registrikaardile on mäeeraldise piires mitu maavaravaru plokki, märgitakse eri plokkide piires toimunud maavaravaru kaevandamine, kasutamine või kasutuskõlbmatuks muutmine eraldi ridadel plokkide kaupa.

Kui mäeeraldis asub enam kui ühe valla piires, märgitakse maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise andmed eraldi ridadel valdade kaupa.

Kui vastavalt keskkonnaregistri registrikaardile on mäeeraldise piires mitu maavaravaru plokki ja mäeeraldis asub mitme valla piires ning plokkide piirid ei lange kokku valdade piiridega, märgitakse maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise andmed eraldi ridadel nii plokkide kui ka valdade kaupa.

Kui aruandeperioodi jooksul muutub kaevandamisõiguse tasu määr, märgitakse aruandesse eraldi enne ja pärast kaevandamisõiguse tasu määra muutumist kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru suurus.

Kaevandajad, kelle kaevandamise aastamaht on üle 200 ühiku, välja arvatud turbakaevandajad, esitavad aruande vastavalt mõõdistamistulemustele. Kui kaevandaja teostab mõõdistamist määruse maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord (RTL 2006, 19, 330) § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatust sagedamini, tuleb aruanne esitada vastavalt mõõdistamise tulemustele.

Kaevandajad, kelle kaevandamise aastamaht on alla 200 ühiku, ning turbakaevandajad märgivad mõõdistamise vahelistes aruannetes kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud maavara hinnangulise suuruse kaevandamise, tootmise, laoseisu või turba kaevandamisel aunade mõõdistamise järgi.

Kui ühele kaevandajale on sama loa andja andnud mitu maavara kaevandamise luba, võib kõigi objektide andmed esitada ühes aruandes. Kaevandamisloa andja avalikustab aruande Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Aruande esitamisega seotud kulud kannab maavara kaevandamisloa omanik.

Kaevandamine tuleb peatada või lõpetada nii, et oleks tagatud inimese, vara ja keskkonna ohutus ning kaevandamata maavara hilisem võimalik kaevandamine. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud kaevandamise peatamise ja lõpetamise korra (RTL, 26.11.2003, 118, 1898) ning Keskkonnaminister on määranud ohtlike ainete sisalduseta kaevandamisjääkide ladestamiskohtadele ja ladestamisele esitatavad nõuded (RTL, 03.05.2005, 47, 651).

Kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel, mille rakendamiseks annab nõusoleku maavaravaru kaevandamiskoha keskkonnateenistus, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust ning Keskkonnaministri kehtestatud määrust maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra ja korrastamise projektile esitatavad nõuded (RTL, 07.06.2005, 60, 865). OÜ Eesti Geoloogiakeskus võib koostada korrastamisprojekte ning koostamise maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi. Täpse hinna saab teada, kui kontakteerute OÜ Eesti Geoloogiakeskusega ( http://www.egk.ee ).

Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tuleb tagada, et ( Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572), §48):

1) kaevandamisala põhjavee režiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele;
2) korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku;
3) korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased;
4) korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele.

Kaevandamisloa omanik on kohustatud esitama loa andjale kord aastas andmeid maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist, lähtuvalt kinnitatud korrastusprojektist, mille koostamisel võib osutuda oluliseks (otsustab kaevandamisloa andja) keskkonnamõju hindamise läbiviimine (vt. ptk 1.4.1.1.).

Põhjavee kasutamist reguleerib Veeseadus (RT I 1994, 40, 655), mille alusel peab põhjavee kasutajal olema vee erikasutusluba järgmistel põhjaveega seotud tegevuste läbiviimisel:

•  põhjavett võetakse rohkem kui 5 m 3 ööpäevas;
•  võetakse mineraalvett;
•  toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;
•  vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi omadusi.

Vee erikasutusluba on tähtajaline ja võõra maa kasutamise korral peab olema ka maaomaniku nõusolek. Keskkonnaminister on kehtestanud vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise korra, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (RTL, 11.04.2002, 48, 664).

Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus ning loa andja avaldab vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vee erikasutamisloa taotlemisel peab arvestama keskkonnamõjude hindamise läbiviimise vajadusega (otsustab loa andja; vt. ptk. 1.4.1.1.).

•  Loa taotlemise eest peab taotleja tasuma riigilõivu Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud määrade järgi. Vastavalt Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) §-le 194² on riigilõiv teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni teate kohta.
•  Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontodele. Viitenumbrina kasutatakse riigilõivuga maksustatavale toimingule ning seda sooritavale valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele omistatud numbrit (väljastatakse riigilõivu maksjale). Kontod riigilõivu tasumiseks: SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 10220034796011 (viitenumber 2900073591); Hansapank, arveldusarve nr 221023778606 (viitenumber 2900073591).

Vee erikasutusõiguse eest makstakse tasu vastavalt Keskkonnatasude seadusele (RT I 2005, 67, 512). Vee kasutaja peab esitama vähemalt üks kord aastas aruande, vee erikasutusloa andjale, kasutatud vee ning heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta (määrus aruande vormi, esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise kord (RTL, 06.01.2005, 3, 12)).

Vastavat valdkonda reguleerib põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord (RTL, 28.02.1997, 25, 145).

Põhjaveeuuringuid võivad Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) ja veeseaduse muutmise seaduse (RT I 2004, 28, 190) paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt läbi viia ettevõtjad ainult hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsi omamisel, mis annab õiguse järgmiste hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks (OÜ Eesti Geoloogiakeskus omab vastavat tööde tegemise litsentsi ja pikaajalist kogemust):

1) hüdrogeoloogilised uuringud;
2) hüdrogeoloogiline kaardistamine;
3) puuraukude ja puurkaevude projekteerimine;
4) puuraukude ja puurkaevude puurimine ja likvideerimine.

Põhjaveeuuringud tuleb kooskõlastada enne tööde algust asukohajärgse keskkonnateenistusega ja registreerida Eesti Geoloogiakeskuse fondis. Loa tööde tegemiseks annab kohalik omavalitsus. Uurimistööde tulemusena määratud põhjaveevaru (sh. mineraalveevaru) esitatakse hinnanguks põhjaveekomisjonile. Põhjaveekomisjoni hinnangu alusel keskkonnaminister kinnitab või jätab põhjaveevaru kinnitamata. Põhjaveekomisjon võib oma põhimääruse alusel asja huvides nõuda täiendavate materjalide, arvutuste jmt. esitamist (RT I 2001, 7, 19; paragrahvid 12, 12 1 ja 12 2 ). Töö tellija peab andma lõpetatud uurimistööde aruande ühe eksemplari Eesti Geoloogiakeskuse fondi ja teise asukohajärgsele keskkonnateenistusele. Aruanne põhjaveeuuringute kohta on avalik ja kantakse riigi põhjavee ja asukohajärgse keskkonnateenistuse veeregistrisse. Uurija valmistab vastavalt kinnitatud vormile andmed andmebaasidesse kandmiseks digitaalkujul ette ning toimetab need registripidajatele vähemalt ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist. Registripidaja kontrollib andmete sobivust ja kannab need registrisse või tagastab uurijale parandamiseks ühe kuu jooksul andmete saamisest. Aruandeid, mis lisaks hüdrogeoloogilisele andmestikule sisaldavad ka informatsiooni uurimise tööd finantseerinud tellija tegevuse kohta, võib Eesti Geoloogiakeskuse fond või asukohajärgne keskkonnateenistus kasutamiseks väljastada kolme aasta jooksul vaid tellija loal.

Põhjavee uuringute läbiviimise kestvus on keskmiselt 6 - 12 kuud ja maksumus kujuneb vastavalt töö raskusastmele. Täpse hinna saab teada, kui kontakteerute OÜ Eesti Geoloogiakeskusega ( http://www.egk.ee ).

Vastav kord lähtub õigusaktist, mis sätestab veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamise, konserveerimise või likvideerimise korra (RTL, 28.02.1997, 25, 145):

•  Puurkaevu projekteerib, puurib ja likvideerib ettevõtja, kellel on selleks vastav tegevuslitsents ( on olemas ka OÜ Eesti Geoloogiakeskusel ).
•  Puurkaevu(de) asukoha valikut põhjendatakse tehniliste ja majanduslike arvutustega, arvestades piirkonna kehtivaid planeeringuid, geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi ja sanitaarkaitseala kehtestamise võimalikkust.
•  Projekteerimisel arvestatakse olemasolevate puurkaevude mõjuraadiusi.
•  Mäetööde piirkonda rajatakse puurkaeve kooskõlastatult mäetöid tegeva ettevõttega.
•  Amortiseerunud ja kasutult seisvad puurkaevud likvideeritakse põhjavee reostumise vältimiseks tampoonimise teel käesoleva korra kohaselt.
•  Puurkaevude õigeaegse likvideerimise eest vastutab kaevu omanik.
•  Puurkaevu õigeaegset ja kvaliteetset likvideerimist tampoonimise teel kontrollib asukohajärgne keskkonnateenistus koostöös kohaliku omavalitsusega.

Puurkaevud rajatakse ainult projekti alusel, olenemata puurkaevu sügavusest. Puurkaevude projekteerimise eelduseks on põhjaveevaru olemasolu, mille on kinnitanud Põhjaveekomisjoni ettepanekul keskkonnaminister. Tiheasustusalal rajatakse kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi ja devoni-siluri veekihte avavad puurkaevud kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid järgides. Puurkaevu projekteerimiseks esitab veehaarde rajaja taotluse asukohajärgsele riiklikule keskkonnateenistusele, kes lahendab taotluse kahe nädala jooksul . Taotluse lahendamise käigus võidakse nõuda puurkaevu asukoha valikut kohapeal. Veehaarde puurkaevu projekteerimise alustamiseks saadakse tingimused kohalikust omavalitsusest. Omavalitsus määrab ka isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Puurkaevu projektis põhjendatakse puurkaevu sügavus, alg- ja lõppdiameeter, seinte kindlustatus, filtri tüüp jne. Puurkaevu ehitamiseks kasutatavatel materjalidel peab olema sertifikaat ja nende kasutamine kooskõlastatakse Riigi Tervisekaitseinspektsiooniga. Kooskõlastatud ja kohalikus omavalitsuses kinnitatud projekti alusel tuleb taotleda ehitusluba kohalikust omavalitsusest ning puurkaevu puurimisluba Eesti Geoloogiakeskusest. Olenevalt puurkaevu asukohast võib puurimisloa väljaandja nõuda üle 100 m sügavusega puurkaevudest karotaazhi tegemist. Juhul kui põhjaveehaarde puurkaevu projekt koosneb mitmest osast, näiteks eraldi puurkaevu või puurkaevude, ehitiste ja sanitaarkaitseala projektidest (RTL 2004, 96, 1500), kooskõlastatakse kõik eraldi osaprojektid koos. Projekti või projektide kooskõlastamise, kinnitamise, ehitus- ja puurimisloa taotluse ja vormistamise korraldab tellija, kes vajaduse korral võib need toimingud delegeerida volitatud isikule, k.a. projekteerijale.

Kirjeldatud tegevuste kestvus ja maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi. Puurkaevude projekteerimise ja puurimise hind sõltub hüdrogeoloogilistest tingimustest. Konkreetse töö hinna annab puurimisettevõte.

Kinnitatud projekti alusel tuleb puurkaevu puurimiseks taotleda veehaarde ehitus- ja puurkaevu puurimisluba. Puurkaevu puurimisluba taotletakse Eesti Geoloogiakeskusest. Puurimisluba on kehtiv üks aasta. Puurimisloa andja väljastab kaevule ka riikliku koodi, mis on edaspidi kaevu identifikaatoriks põhjavee registrite pidamisel. Puurimisfirma informeerib kaks nädalat enne tööde alustamist asukohajärgset keskkonnateenistust ja esitab pärast tööde lõppu vajalikud andmed. Puurimistööde lõpetamisel tehakse puurkaevus puhastuspumpamine pumbatava vee selginemiseni. Puurkaevu hüdrogeoloogiliste parameetrite määramiseks tehakse enne kasutuselevõtmist proovipumpamine 1,3-kordse projekteeritud tootlikkusega. Proovipumpamine kestab tootlikkuse ja dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni. Puurkaevudes, mis võetakse kasutusele rohkem kui kuus kuud pärast valmimist, tehakse enne kasutuselevõtmist täiendav proovipumpamine ja võetakse uued veeanalüüsid. Nimetatud tööde teostamise eest vastutab kaevu valdaja. Puurimisettevõte on kohustatud esitama ühe kuu jooksul, pärast töö lõpetamist, puurkaevu arvestuskaardi asukohajärgsele keskkonnateenistusele, põhjaveeregistri pidajale ja Eesti Geoloogiakeskuse fondi. Puurimise teostaja annab kaevu tellijale üle suletuna koos puurkaevu passiga. Kasutuselevõtmisel peab puurkaev olema suletud päisega, et vältida veekihi reostamist. Päis peab võimaldama veetaseme mõõtmist puurkaevus ja olema varustatud proovivõtukraaniga. Kui vee kvaliteet ei vasta joogi- või tootmisvee nõuetele, tuleb ette näha vee töötlemine täiendava projekti alusel.

Põhjaveehaarded peavad olema kaitstud sanitaarkaitsealaga vastavalt Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) paragrahvis 28 toodud ulatusele ja sätestatud tegevuskitsendustele. Sanitaarkaitsealade moodustamist ja neis kehtivate kitsenduste seadmist käsitleb keskkonnaministri määrusega veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine (RTL 1997, 3, 8; RTL 2004, 96, 1500). OÜ Eesti Geoloogiakeskus omab veehaarde sanitaarkaitseala projekti koostamise tegevuslitsentsi ja töökogemust (http://www.egk.ee). Põhjaveehaarde valdaja on vee erikasutuse korral Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) paragrahvi 21 lõike 3 alusel kohustatud pidama veearvestust, mõõtma veetaset puurkaevudes ja vaatluskaevudes, võtma vähemalt üks kord aastas veeproove täiskeemiliseks analüüsiks vastavalt veeloas joogivee kvaliteedile esitatud nõuetele ning tulemused esitama kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal ja digitaalkujul vee erikasutusloa väljaandjale ja riigi põhjaveeregistrile veeloas nõutud sagedusega.

Vastav kord lähtub õigusaktist, mis sätestab veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamise, konserveerimise või likvideerimise korra (RTL, 28.02.1997, 25, 145). Kasutamiskõlbmatud või põhjavee kvaliteedile ohtlikud puurkaevud ja oma ülesande täitnud puuraugud likvideeritakse omaniku või valdaja tellimisel tampoonimise teel vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Sellekohane akt esitatakse tellijale, asukohajärgsele keskkonnateenistusele ja põhjaveeregistri pidajale ühe kuu jooksul pärast tööde lõpetamist.

Veevajaduse vähenemise või puurkaevu omaniku (valdaja) tegevuse lõppemise tõttu kasutuseta jäänud puurkaevud tuleb konserveerida puurkaevu suudme kinnikeevitamise teel kuni uue omaniku (valdaja) selgumiseni. Mittevajalike puurkaevude register asub valla(linna)valitsuses ja asukohajärgses keskkonnateenistuses. Puurkaevud likvideeritakse tampoonimise teel projekti alusel, mille tellib kaevu omanik või valdaja. Puurkaevu likvideerimise projekt kooskõlastatakse asukohajärgses riiklikus keskkonnateenistuses. Puurimisorganisatsioon teatab puurkaevu likvideerimisest asukohajärgsele riiklikule keskkonnateenistusele kaks nädalat enne tööde teostamist . Likvideeritud puurkaev jäetakse ehitiste registrisse. Likvideeritava puurkaevu vee tugeva reostuse puhul tuleb teha puurkaevus enne tampoonimist puhastuspumpamine kuni vesi vastab kehtivatele nõuetele. Kui puurkaevu töötav osa on täis loobitud kõrvalisi esemeid või puurkaevus on allakukkunud sügavveepumbad, siis tuleb puhastada puurkaevu töötav osa sellises ulatuses, mis võimaldab isoleerida vettandva osa. Puurkaevu likvideerimise kohta koostab töö teostaja akti, mis antakse omanikule, akti koopiad antakse asukohajärgsele keskkonnateenistusele, põhjaveeregistri pidajale ja Eesti Geoloogiakeskuse fondi ühe kuu jooksul pärast töö lõpetamist.

Likvideerimise maksumus kujuneb iga töö puhul eraldi. Orienteeruva hinna esitab likvideerimistöid teostav puurimisettevõte. OÜ Eesti Geoloogiakeskus omab vastavat litsentsi ja pikaajalist töökogemust ( http://www.egk.ee ).