Foto: Lasnamäe lademe lubjakivi.	Foto: Kaarma dolomiit.
Foto: Ongita dolomiit.	Foto: Vasalemma "marmor".
Foto: Ungru lubjakivi.
Foto: Punasekirjaline lubjakivi (ristlõige) kaunistamas Pedagoogika Ülikooli akende vahet.	Foto: Ajajälgi kandev lubjakivi Tallinna vanimas linnaosas - Katariina käigus.
Foto: Punasetäpilisest lubjakivist (paralleelõige) raidplaat (17.s.) raekoja seinas.	Foto: Massiivne Kaarma dolomiit meeldib ka tänapäeva skulptoritele.
Foto: Karja kiriku lääneportaal.	Foto: Arhitekt Johansoni maja ees on ehtsad Kaarma dolomiidist etikukivid.
Foto: Orgita dolomiidist uksepiirded Liiva mõisa kõrvalhoones.	Foto: M. Tiitsmaa valmistatud paest klaver.
Foto: Akna vahesammas ühes hoones Katariina käigus 17. s.	Foto: Keila kiriku portaal 19. s. lõpust.
Foto: Vasalemma lossi portikus.	Foto: Hauamonument Rapla kalmistult. Vasalemma "marmor" on enim kasutatud ristikivi Lääne-Eestis.
Foto: Martna kiriku portaal.	Foto: Ungru kivi on hästi poleeritav ja lihvitav.

Vaata raamatut: Paekivi Eesti ehitistes. I, Üldiseloomustus. Lääne-Eesti; H. Perens, 2003.

Eestimaa ligi 800 aastane ehituslik paekasutus on jõudnud etapini, mil tuleks välja selgitada lisaks senituntud ja ära proovitud headele seina- ja raidkividele ka need paeliigid, mis sobivad tänapäevasele lihvivale ja poleerivale paetööstusele.

Üks võimalus on läbi viia geoloogiline revisjon meie hästi tuntud paeläbilõikes s.o. välja pakkuda kõik sobilikud tasemed kihistike kaupa ning neid katsetada. Teine võimalus on vaadelda valmis ehitisi ja anda hinnang neis kasutatud paekivide dekoratiivsusele.

Eesti Geoloogiakeskuses on neljandat aastat käimas töö viimati nimetatud valdkonnas. Hinnang on jõutud anda Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Raplamaa paeehitistele. Põgus pilk on heidetud ka Tallinna ja Harjumaa ehitistele. Maakonniti olid vaatluse all võimalikult erivanuselised (alates 13. saj. kuni 20. saj. lõpuni) ja eritüübilised ehitised. Kasutatud paasi hinnati kirikutes, kirikuaedades, mõisates, linna- ja taluehitistes. Mööda ei mindud ka paest monumentidest ja hauatähistest. Mida siis selline vaatlus annab?

Selgub, et meie pikk paekasutusajalugu on välja selekteerinud parimad läbi aegade kasutust leidnud ning laia kasutusareaali omavad paeliigid, mida on tarvitatud raidtööde ja oluliste ehituskonstruktsiooniliste detailide valmistamisel. Läbikäidud maakondades nähtu põhjal võib esinduslikumate paeliikide hulka väljendada arvuga viis. Need paeerimid on: Kaarma dolomiit Saaremaal, Ungru lubjakivi Läänemal, Orgita dolomiit Raplamaal, Vasalemma “marmor” Harjumaal, Lasnamäe lademe ehituslubjakivi Tallinnas ja selle ümbruses.

Mainitud erimid väärivad esile tõstmist, tutvustamist ja propageerimist. Seda põhjusel, et oma rahvuskivi võiks tunda veidi paremini kui üldnimi paas(paekivi). Ei ole ju meie rahvuslillgi lihtsalt Eestimaal kasvav lill, vaid üks kindel liik – rukkilill. Lihtsalt pae äratundmisest piisab vast loodusvormide vaatlemisel, ehkki sügavamad teadmised pole kunagi ülearused.

Paeehitiste puhul on oluline teada, millise erimiga on tegemist ja kust seda murtud on. See teadmine on üldhariduslik, sest paekasutusajalugu on üks osa meie ning naabermaade meiega läbipõimunud aja- ja kultuuriloost. Peale selle on tähtsamate paeerimite tundmisel ka oma praktiline väärtus. Vajavad ju sajad kultuurimälestiseks tunnistatud paeehitised aeg-ajalt ikka kohendamist. Raiddetailide parandamisel aga ei pääse kuhugi ülalnimetatud viie paeliigi hulgast valikut tegamata, olgu ehitis ise kas Lääne-, Saare-, Hiiu-, Pärnu-, või Raplamaal.

Lasnamäe lademe ehituslubjakivi on põhiline ehitus- ja raidkivi Põhja-Eestis tervel avamusalal, eriti aga Tallinnas.

Kaarma dolomiit on üks laiema kasutusareaaliga ehitus- ja raidkivi terves Eestis, mille kasutusaeg kestab üle 8000 aasta.

Orgita dolomiit - Eesti kõige esinduslikum raidkivi

Vasalemma "marmor" - kaunis sädelev raid- ja ehituskivi

Ungru kivi on väga pika kasutuslooga esinduslik raid- ja ehituskivi.

Keerulisem on lugu, kui parandamist vajab ehitise sein, mis enamasti on tehtud kohalikust lähiümbrusest murtud paest. Selles olukorras on vaja head geoloogilise avamuspildi tundmist, et ära arvata, millise paega on tegemist ja kas on kusagil läheduses säilunud vanu paevõtukohti või tuleb hoopiski leida sarnane asenduskivi.

Kuna Eesti paekivi dekoratiivsed omadused on alles avastamisjärgus (põhjalikumalt on katsetatud vaid Ungru lubjakivi, Lasnamäe lubjakivi, Tagavere dolomiiti, Selgase dolomiiti ja Kaarma dolomiiti, Vasalemma “marmorit”), siis olemasolevad ehitised võimaldavad selekteerida väga mitmekesiste kohalike kasutatud seinakivide hulgast ka sobivaid erimeid lihvimiseks ja poleerimiseks. Neidki erimeid on igas paeses maakonnas piisavalt.

Vaata fotosid: Saaremaa - eriti rikka paekasutuse ja peavalikuga maakond...

Vaata fotosid: Valik Harjumaa paekive...

Vaata fotosid: Järvamaa on küllalt paene...

Vaata fotosid: Paekivi Virumaalt...

Vaata fotosid: Dekoratiivseid paekive teistest maakondadest...

Ülalmainitud maakondade kohalike ehituskivide kollektsiooniga ja nende kasutamisperspektiividega on võimlik tutvuda Eesti Geoloogiakeskuses tehtud tööde kaudu, mis hõlmavad nii maavara otsinguid kui ka paeehitiste vaatlemisel saadud andmeid.

Autor: Helle Perens

Tagasi üles