Jaan Kivisilla sündis 5. aprillil 1941. aastal Tallinnas. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna I Keskkooli ning siirdus edasi õppima Tartu Ülikooli. TÜ geoloogiaosakonna lõpetas ta 1964. aastal, mille järel asus tööle Geoloogia Valitsusse (praegune Eesti Geoloogiakeskus). Jaan Kivisilla tööstaaž ühes ja samas asutuses on aukartustäratav – 47 aastat.
Alustanud töötamist tehnikuna, seejärel geoloogi, vanemgeoloogi, osakonna peageoloogi ja osakonnajuhataja ametikohtadel jäi tema erilisse huvisfääri ikkagi aluskorrakivimite geokeemia. Selles valdkonnas kaitses ta ka 1987. aastal geol.-min. teaduste kandidaadi väitekirja. Kivimite geokeemia, geokeemiliste meetodite ja nende korrelatsiooni kohta on temalt ilmunud hulk teadusartikleid ja monograafiate peatükke.
Alates 2000. aastast oli Jaan Kivisilla Eesti Geoloogiakeskuse teadusdirektor, viimased kaks aastat samas programmitalituse nõunik, juhendades nii rahvusvahelisi programme/projekte kui ka siseriiklikult sihtfinantseeritavaid töid. Pikka aega olid tema koostada EGK tööplaanid kaardistamisest andmebaaside koostamiseni.
Jaan Kivisilla oli põhjalik EGK aastaraamatute, kaartide ja paljude teiste väljaannete toimetaja, tema märkuste ja paranduste järgi täiendati paljusid tekste ja aruandeid.
Sõbralik ja heatahtlik, alati valmis abistama ja seletama, mitte kunagi tõrjuv või pahameelt näitav – sellisena mäletavad teda kolleegid läbi pikkade koosoldud aastate.

Rahvusvahelise projekti EuroGeoSource (Euroopa Liidu poliitika toetussüsteem Euroopa jätkusuutlikuks varustamiseks energia ja maavaradega) raames toimus 23.–24. jaanuaril 2012. a Lissabonis järjekordne töönõupidamine teemadel “Georessursside interoperatiivsed veebilahendused” ja “Multi-lingvistilised tõlkelahendused”. Nõupidamise peamiseks eesmärgiks ja töö käigus vastavaks praktiseerimiseks oli maavarade EGS (EuroGeoSource) elektroonilise andmemudeli loomine.

Töönõupidamisest võttis osa 26 spetsialisti 10-st Euroopa riigist (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Rumeenia, Sloveenia, Ungari, Portugal, Taani). Eestit esindasid ja kaasa töötasid Mare Kukk ja Priit Koppel Eesti Geoloogiakeskusest. Eesti-poolse tööna on edukalt alustatud maavarade andmestiku üleviimist EGS andmebaasi.

 Teadmiseks kõikidele, kel vähegi huvi maavarade säästliku kasutamisega seotud probleemide  lahendamise vastu:  8. märtsil toimub Rotterdamis EuroGeoSource raames 2. avalik rahvusvaheline arutelu.

KÕIK HUVILISED ON OODATUD! Vt lisatud flaierit.                               flyer                                

“75 aastat rakendusgeoloogilisi uuringuid Eestis”

Konverents toimub 30. märtsil 2012. aastal, algusega kell 10.00
TTÜ Küberneetika majas, Akadeemia tee 21.
Tähtajad:
Ettekandega esinemise soovist teatamise viimane päev on 1. märts.
Ettekande teeside ja lühikokkuvõtte esitamine viimane päev on 10. märts.
Palun saada teade esinemissoovi kohta ja teesid e-posti aadressile k.suuroja@egk.ee
Tähelepanu! Ettekande pikkuseks on kuni 15 minutit, millele lisandub küsimustele vastamise aeg
5 minutit. Ettekande teesid ja lühikokkuvõtte (maksimaalne pikkus 3 lk, kirja suurus 12, reavahe 1,5) trükitakse konverentsi kogumikus.

Valik konverentsi teemadest:

• Mida, kust ja kui palju on arukas kaevandada?
• Millal algab II fosforiidisõda?
• Millal annavad oma esimese toodangu Maardu graniidikaevandus ja Tapa põlevkivikaevandus?
• Milleks ja kellele on vaja geoloogilist kaarti?
• Kas ikka Nabalast tasub kaevandada?
• Kumb on parem, kas Eesti või Jordaania põlevkivi?
• Mis toimus 1988. aasta 1. aprillil?
• Varia

Loodusteadlased ja -sõbrad, geoloogid ja mäemehed, elukogenud professionaalid ja teadlaseteed alustavad tudengid – kõik te olete kutsutud esinema ettekandega, kuulama ja väitlema. Pärast konverentsi on Eesti Geoloogiakeskuses (Kadaka tee 82) avatud diskussiooniklubi, kus saab arutleda päevakajalistel teemadel ja tutvuda Eesti vanima ning suurima rakendusgeoloogiliste uuringutega tegeleva ettevõttega, kohata vanu sõpru ja sõlmida uusi tutvusi.

Kutse PDF (37,2 KB)

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi moodustatud žürii on valinud teadusajakirjanduse sõbra auhinna esimeseks laureaadiks vulkanoloog Heidi Soosalu. Žürii tõstis esile Soosalu erakordselt entusiastlikku, sõbralikku ja asjalikku suhtumist ning asjatundlikku ja selget juttu.

Palju õnne!

Uudisest pikemalt: http://teadus.err.ee/artikkel?id=5917&cat=25&pg=1